Talasbek Ásemqulovtyń kóptomdyǵynyń tusaýkeseri ótedi

ASTANA. QazAqparat - Qyrkúıektiń 21-inde saǵat 16:00-de Astanadaǵy Ulttyq akademııalyq kitaphanada jáne qyrkúıektiń 23-i kúni saǵat 11:00-de Almatydaǵy T.Júrgenov atyndaǵy ulttyq óner akademııasynda dáýlesker kúıshi, jalyndy jazýshy, zerdeli zertteýshi, qarymdy kınodramatýrg Talasbek Ásemqulovtyń kóptomdyq tańdamaly shyǵarmalarynyń tusaýkeser rásimi ótedi, dep habarlaıdy adebiportal.kz.

Bıyl atalǵan kóptomdyqtyń 5 tomy memlekettik tapsyryspen «Qazaq entsıklopedııasy» baspasynda jaryq kórdi. Oǵan avtordyń prozalyq shyǵarmalary, ádebıet pen óner týrasyndaǵy maqalalary men mádenıettaný salasyndaǵy zertteýleri jáne kınodramtýrgııadaǵy eńbekteri engen.

Aıta keteıik, belgili synshy Álııa Bópejanova Talasbek týraly: «Ulttyq topyraǵy myqty, ómir boıy ózin-ózi baptap, tárbıelegen, halyq danalyǵy men búkil jeti ǵalamnyń ilim-bilimin boıyna jınaǵan jáne jınaǵanynyń bárin kádege jaratyp, Ultyna, týǵan halqyna qyzmet etýdiń bıik úlgisin kórsetip ótken, halqyn súıetin, tarıhyn, ónerin qasterleıtin, bilimge qushtar árbir jas pen jasamystyń dosy bolǵan úlken Tulǵa...» dep jazdy.

T.Ásemqulovtyń ádebıet, mýzyka, beıneleý óneri, kıno, dástúrli óner, tarıh, etnografııa, mıfologııa salalaryndaǵy shyǵarmalary, ıaǵnı, jan-jaqty da kóp qyrly shyǵarmashylyǵy - ulttyń ózin-ózi jete tanýy, tereń zerdeleýi, rýhanı túleýine bastaıdy. Ónerdi, mádenıetti jáne osylar arqyly qoǵamda da ótip jatqan úderisterdi túsinip-paıymdaýǵa úlken úles qosady.

Talasbek shyǵarmashy­lyǵy­nyń daralyǵy - onyń qaı saladaǵy eńbekterinde de ǵylymı negizdilik jáne erkin suhbattastyq qatar órilip otyratyndyǵy ekenin qadap aıtýymyz kerek. Qaı taqyrypta, qaı salada jazsa da tizgin bermes tulpardaı júıtkigen onyń jazýyn­daǵy taǵy bir ereksheligi - balaǵa da, danaǵa da túsinikti qarapaıymdylyǵynda. Nurly bilimimen qatar zamanǵa saı oıshyl­dyǵynda. Búgingi zamannyń mádenı-rýhanı ahýalyn zerde­leı, konstrýktsııalaı biletin jańashyl­dyǵynda. ıAǵnı, jańa maǵynalar týdyra alǵandyǵynda».

Tusaýkeserge elimizdiń belgili qalamgerleri men ádebıettanýshylary jáne BAQ ókilderi men oqyrmandar qatysady.