«Talan-taraj qashan tyıylady?» - baspasózge sholý
***
«Memlekettik satyp alý zańdylyqtary jarııalylyq pen ashyqtyqty, bólingen qarjyny barynsha tıimdi jumsaýdy, adal básekelestikti, áriptesterge teń múmkindikter berýdi kózdeıdi. Áıtkenmen, memlekettik satyp alýǵa qatysýshylar tarapynan zańdy belden basý, bıýdjet qarjysyn búıideı jymqyrý faktileri jıi kórinis beretindigi jasyryn emes. Máselen, Aqmola oblysynda atalǵan sala boıynsha jyl basynan beri 40 qylmys anyqtalǵan. Bul byltyrǵy sáıkes merzimmen salystyrǵanda 3,6 ese kóp»,- dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti «Talan-taraj qashan tyıylady?» degen taqyryptaǵy maqalasynda. «Negizinen mundaı qylmystar senip tapsyrylǵan aqsha men múlikti qymqyrý nemese talan-tarajǵa salý, alaıaqtyq, bılik pen laýazymdyq qyzmetti asyra paıdalaný, para alý sııaqty keleńsizdikterden kórinis beredi», - deıdi basylym tilshisine QR Ekonomıkalyq jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres agenttigi Aqmola oblystyq departamenti (qarjy polıtsııasy) bastyǵynyń orynbasary Edil Beısekov. Máselen, Zerendi aýdanyndaǵy «Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq, jolaýshy kóligi jáne avtomobıl joldary bólimi» men «Zerendi-Servıs» memlekettik-kommýnaldyq kásipornynyń burynǵy basshylarynyń ústinen bir mezette 14 qylmystyq is qozǵalyp otyr. Olar aýdandyq aýrýhananyń qazandyq jabdyqtaryn ornatý kezinde, birqatar aýyldy sýmen qamtý barysynda jáne aýdan ortalyǵyna kireberis qaqpany jabdyqtaýda atqarylmaǵan jumystardy jalǵan aktilermen qabyldap alǵan. Atalǵan basshylardyń ashkózdiligi saldarynan memleketke 12 mıllıon teńgeden astam shyǵyn keltirildi. Qazir arnaıy prokýratýra qylmystyq isti tergeý amaldaryn júrgizýde.
Keshe Aqtóbe oblysynyń ákimi Arhımed Muhambetov Qazaqstan Prezıdenti janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde brıfıng ótkizdi. Ákim jýrnalısterge oblystyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy men óńirdegi memlekettik jáne salalyq baǵdarlamalardyń iske asyrylýy týraly áńgimeledi. Sondaı-aq, Memleket basshysynyń 11 qazanda ótken Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda aımaqqa qatysty aıtqan syn-eskertpeleriniń oryndalýyn baıandady. Osy jaıt arqaý bolǵan maqala «Egemen Qazaqstan» gazetiniń senbilik sanynda «Aqtóbede atqarylar jýmys aýqymdy» degen taqyryppen berilgen. Baslyymnyń jazýynsha, ákim Memleket basshysynyń 11 qazanda ótken Úkimettiń keńeıtilgen otyrysyndaǵy óńirge qatysty synyna baılanysty jýrnalıster saýalyna naqty jaýap berdi. «Atalǵan mektepterdiń syıymdylyǵy birdeı. Biraq, baǵasy ártúrli. Onyń sebebi, mektepterdiń ornalasqan jerinde bolyp otyr. Qala ortalyǵynda ornalasqan aýdandarǵa mektep salý arzanǵa túsedi. Óıtkeni, ınfraqurylymdar men qajetti dúnıeniń bári qasynda. Al, qala syrtyna ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq júıelerdi júrgizýge týra keledi. Sondyqtan, eki mekteptiń qurylys baǵasynda 60-70 mln. teńge kóleminde aıyrmashylyq bolǵan. Muny tııanaqty teksergen kúshtik qurylym qyzmetkerleri eshqandaı zań buzýshylyqty tappady. Osyndaı túsinispeýshilik oryn almaýy úshin, aldaǵy ýaqytta mektep salýǵa baılanysty smeta jasaǵanda ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq júıelerdi bólek smetamen esepteıtin bolamyz», - dedi óńir basshysy.
***
Álemniń ár jerinen izdegeni - ilim, kózdegeni - bilim bolǵan qazaq jastaryn qazir kezdestirý qıyn emes. AQSh, Ulybrıtanııa, Avstrııa, Kanada, Chehııa, Qytaı jáne taǵy basqa memleketterde 70 myńǵa jýyq qazaqstandyq stýdentter bilim alýda. Kórsetkish kóńil qýantarlyq. Desek te, alyp elderde júrgen sanaýly jastardyń opyq jegizetin keıbir qylyqtary el ımıdjine keri áser etip jatqany ókinishti jaıt. Máselen, Boston oqıǵasyna qatysty ustalǵan qazaqstandyq stýdentter Azamat Tájiıaqov pen Dıas Qadyrbaevqa «tergeý isin shatastyrmaq boldy» degen aıyp taǵylǵany belgili. Sondaı-aq eki stýdent «vıza tártibin buzdy» degen sebeppen de qamaýda. Hıýston Hobbı áýejaıyndaǵy kólik turaǵynda «kólik dóńgelekterin urlady» degen aıyppen Hıýston qoǵamdyq kolledjiniń stýdentteri 17 jastaǵy Temirlan Qantaı, 19 jasar Erjigit Serikbaı jáne 22 jastaǵy Nurbol Tańatovtyń ustalǵany taǵy bar. Keltire bersek mundaı mysaldar kóp. Derek kózderine qaraǵanda, Eýropa memleketterine ózge elden kelgen jastardan góri qazaqstandyq stýdentter qıyn jaǵdaıǵa kóbirek tap bolatyn kórinedi. Munyń sebebi nede?! Onyń jaı-japsaryn «Aıqyn» gazeti búgingi sanynda «Shetelden oqý izdegender nege opyq jeıdi?» degen taqyryptaǵy maqalasynda mamandar pikirimen keńinen ashýǵa tyrysqan.
Jaqynda Bilim jáne ǵylyı mınıstri elimizdegi joǵary oqý oryndaryn jekeshelendirý kerektigi tóńireginde pikir bildirgen edi. Alaıda bul oı barshanyń kóńilinen shyqpaǵany anyq. Pikir alýandylyǵynyń ózi bul tóńirekte áli de aqyldasýdyń qajettigin kórsetedi. Osy oraıda Qazaqstan Ulttyq jaratylystaný ǵylymdary akademııasynyń vıtse-prezıdenti, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, QR UǴA korrespondent múshesi Kárimbek Qurmanálıev «Aıqyn» gazetine atalǵan jaıt tóńireginde tuşymdy suhbat bergen. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna egjeı-tegjeıli jaýap bergen ǵalym: «Jalpy, memlekettik nemese memlekettik emes ýnıversıtetter deýdiń ózi orynsyzdaý sııaqty. Óıtkeni memlekettik joǵary oqý oryndarynda memlekettik tapsyryspen (grantpen) oqıtyndar úlesi ári ketse 10-15% ǵana, qalǵandary aqyly negizde bilim alady. Sondyqtan da ýnıversıtetterdi memlekettik ne memlekettik emes degennen góri - memlekettik bıýdjetten qarjylandyrylatyn jáne ózin-ózi qarjylandyratyn ýnıversıtetter dep ataǵan qısynǵa keletin sekildi. Al cizdiń tikeleı suraǵyńyzǵa kelsek, memlekettik ýnıversıtetterdi jekeshelendirgennen eshnárse ózgere qoımaıdy. Osy sııaqty eksperımentter elimizde talaı jasalǵanyn halyq áli umyta qoıǵan joq. Kezindegi memlekettik joǵary oqý oryndar ashyq nemese jabyq aktsıonerlik qoǵamdarǵa aınaldyrylyp, básekelestik ortaǵa jiberilgen edi. Osydan neni uttyq, neden utyldyq?! Memlekettik ýnıversıtetterdi jekeshelendirmes buryn osy jaǵyn tereń taldap, táýelsiz sarapshylardyń, Úkimet basshysy S.Ahmetov atap kórsetkendeı, qoǵam tarapynan qoldaý tabý jaǵyn jan-jaqty qarastyrǵan durys», - deıdi. Suhbat «Máseleniń máni - qarjylandyrý kózin tabýda» degen taqyryppen berilgen.