Taqııaly qyz — trendte: Pavlodarlyq oqýshylar taqııa tigýden saıysty
Buqar jyraý atyndaǵy ádebıet jáne óner mýzeıiniń ujymy Naýryz merekesine arnap ótkizgen baıqaýda jergilikti mektepterde oqıtyn 9 ismer qyz óz týyndylaryn ákep tanystyrdy.
— «Taqııaly qyz — trendte» degen ataýdyń ózi ulttyq bas kıimdi jas urpaq arasynda nasıhattaýdy meńzeıdi. Bizdiń mýzeıimiz árdaıym mektep oqýshylarynyń ulttyq kıimge qyzyǵýshylyǵyn arttyrýǵa den qoıyp keledi. Bıylǵy Naýryz meıramyna oraı qyz balalar arasynda taqııa tigýden aýqymdy saıys ótkizilip jatyr. Taqııa tigý ónerin nasıhattaý arqyly qyz balalardy ulttyq qolónerdi kúndelikti ómirde qoldana bilýge úıretý, shyǵarmashylyqqa jeteleý, izdenisin damytý, qazaqtyń ulttyq kıimine degen jastardyń zeıin qoıýshylyǵyn arttyrý kózdeldi, -deıdi Buqar jyraý mýzeıi buqaralyq uıymdastyrý bóliminiń basshysy Janar Ospanova.
Saıysqa qatysqan 9 úmitker ózderiniń tigip ákelgen taqııalaryn qazylar alqasynyń nazaryna usynyp, jumystaryn qorǵap shyqty.
Jasalý joldary men tigis ádisterin, taqııanyń qazirgi zamandaǵy mańyzdylyǵyn baıandady.
Jas daryn mektebiniń 6-synyp oqýshysy Nuraı Ómiráli baıqaýǵa tigip ákelgen úkili taqııasyn kúmis áshekeılermen, túrli-tústi monshaqtarmen bezendirgenin jetkizdi.
— Ártúrli taspalarmen órnektep, úkiniń qaýyrsynyn taqtym. Bas kıimniń dızaınyn ustazymmen aqyldasyp, al qajet materıaldar men áshekeı zattardy anam alyp berdi. Úıde birneshe taqııalarym bar, merekelik is-sharalarda únemi kıip shyǵamyn. Maǵan ulttyq bas kıim unaıdy. Anamnyń aıtýynsha, ertede qyz balalar basynan taqııasyn tastamaǵan, — dep oı bólisti jasóspirim qyz.
Qazylar alqasynyń quramynda oqýshylardyń ónerin baǵalaǵan Ǵalııa Suńǵatova jas ismerlerdiń talaby kóńilden shyǵatynyn jetkizdi.
Ǵalııa Baltabaıqyzynyń ózi jastardy qolónerge baýlyp, qazaqtyń ulttyq kıimderin nasıhattap júr.
Іsmer jannyń qolynan shyqqan erekshe buıymdary Gınnestiń rekordtar kitabyna engen.
Búginde «Káýsar bulaq» ata-ájeler mektebiniń tóraǵasy.
— Taqııa — qyz balanyń talǵamyn oıatyp, senimin qalyptastyryp, boıynyń suńǵaq bolyp ósýine áser etedi. Ertede halqymyz qyzdaryna 3 jasynan bastap taqııa kıgizgen, bas jasqa tolǵanda shashyn órip, sholpy taqqan. Boıjete bastaǵanda kámshat bórik kıgizgen. Taqııa qyzyl, alqyzyl, kúlgin, jasyl tústi barqyt matadan tigilip, monshaq-marjandarmen áshekeılengen. Soǵan oraı onyń zerli, úkili, oqaly, syrma, shoshaq tóbe jáne t. b. túrleri bar, -deıdi ájeı.
Baıqaýdyń ekinshi kezeńine iriktelgen 5 qatysýshy taqııany daıyn sulbalarymen áshekeıledi.
Qazylar alqasynyń sheshimimen úshinshi oryndy Q.Bekqojın mektebiniń 9-synyp oqýshysy Daıana Qaırýla ıelense, ekinshi oryndy Aıarý Báken (Q.Bekqojın mektebiniń 7-synyp oqýshysy), birinshi oryndy Jas daryn mektebiniń ókili Jánııa Áýezova jeńip aldy.
Al bas júldege Nuraı Ómiráli ıe boldy. Jeńimpazdar men júldegerler dıplomdarmen jáne baǵaly syılyqtarmen marapattaldy.