Tabysyń qansha, sheneýnik? - baspasózge sholý

ASTANA. 28 mamyr. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 28 mamyr, seısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Abylaı týraly halyqtyq (folklor­lyq) ańyzdar men jyrlar, negizinen, eldiń túsinigi boıynsha eń mańyzdy dep sanalǵan tórt oqıǵany taqyryp etip alady. Birinshisi - jas Abylaıdyń jetimdik kórýi; ekinshisi - Sabalaq atanǵan balanyń alǵashqy erligi, ózin tanytýy; úshinshisi - Abylaıdyń jekpe-jekte óltirgen jaý batyry; tórtinshisi - Abylaıdyń qalmaqqa tutqynǵa túsýi, odan shyǵýy.
Ártúrli ańyzda baıandalǵanmen atalmysh tórt oqıǵa Abylaı hannyń erekshe qasıetterin ashýǵa arnalǵan. Demek, folklor osy tásilmen ıdealdy bıleýshiniń beınesin jasaǵan. Álbette, ańyzdarda baıan­dalatyn oqıǵalar tarıhı shyndyqpen dálme-dál kelip jatpaıdy, soǵan qara­mastan ár ańyz Abylaı ǵumyryndaǵy qıyn sátterdi qamtyǵan jáne ózinshe, folklor zańdylyǵyna sáıkes sýrettegen.

Bul jaıynda «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda «Ańyzǵa aınalǵan ardaǵymyz» atty maqalada aıtylǵan. Maqala avtorlary akademık Seıit Qasqabasov pen L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń qazaq ádebıeti kafedrasynyń professory Almas Ábsadyqov.

Maqalada avtorlar osy atalǵan tórt oqıǵaǵa baılanysty jeke-jeke óz tujyrymdarymen bólisedi. Shoqan, Máshhúr Júsip, Qurbanǵalı Halıd syndy shejireshi-ǵalymdardyń jazyp qaldyrǵan zertteýlerin mysalǵa keltire otyryp, Abylaıdyń taǵdyr jolyn tanýǵa oqyrmanyn jeteleıdi.

«Túıindeı kelgende, halyq tanymyn­da Abylaıdyń beınesi eldi jaýdan qor­ǵaǵan batyr, halqyn danalyq istermen bas­qarǵan bıleýshi keıpinde bederlense, ol bılegen Qazaq handyǵy jan-jaǵyn­daǵy kór­shilerimen terezesi teń, memle­ket­tiligi tolyq saqtalǵan azat el retinde sýretteledi. Ataqty hannyń beınesi eldiń rýhynda azattyqtyń rámizindeı bolyp saqtalyp, búgingi kúnge deıin jetti», - deıdi avtorlar.

Almatyǵa elimizdiń týrıstik áleýetin damytýǵa jáne Qazaqstannyń týrıstik baǵyt retinde tanymaldyǵyn arttyrýǵa baǵyttalǵan bastamalaryn belsendi etýge járdemdesý maqsatynda Búkilálemdik týrıstik uıymynyń atqarýshy dırektory Frederık Pıerred keldi, dep jazady «Egemen Qazaqstan» búgingi sanynda.

Laýazymdy qonaq Almaty qalasy týrızm bas­­qar­­­­masymen 2013 jyldyń 8-9 qazanynda Qazaqstanda «Eýra­zııalyq taý-shańǵy kýrorttary» atty halyqaralyq konferentsııany ótkizý jónindegi ózara kelisim týraly memorandýmǵa qol qoıǵan eken.

- Qazaqstanda týrızmniń barlyq túrin damytýǵa múmkindik bar. Týrızmdi úsh másele alǵa súıreı alady, birinshi - ony damytýǵa saıa­sı deńgeıdegi basqarý men qoldaý qajet, ekinshi - týrıstik ónimder bolýy shart, úshinshi - bul sala nasıhat pen marketıng júrgizip otyrýdy qalaıdy. Menińshe, Qazaqstannan osy úsheýi de tabylady. Onyń ústine Shyǵys pen Batysty jalǵap jatqan Qazaqstan týrıstik turǵydan alǵanda qolaıly geografııalyq endikte ornalasqan, - depti ol «Egemenge» bergen shaǵyn suhbatynda.

Qazan aıyna josparlanyp otyrǵan Eýroazııalyq konferentsııa Qazaqstannyń BUUBTU quramyna kirýine 20 jyl tolýyna oraılas kelmek. 300-ge tarta týrızm salasynyń mamandary qatysady dep kútilip otyrǵan konferentsııa - elimizdiń taý-shańǵysy týrızmi salasyndaǵy alǵashqy halyqaralyq is-shara bolmaq.

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń betinen «Tańsyq - tarıhı ataý» degen atpen jarııalanǵan maqalany oqyp shyqqannan keıin, ımanym tas tóbeme shyqty. «Qozy Kórpesh - Baıan sulý» eposy - bizdiń ulttyq qundylyqtarymyzǵa jatatyn qymbat qazynalarymyzdyń biri. Al onda bas keıipkerlermen qatarlasa aıtylatyn Aı men Tańsyq bizdiń babalarymyzdan bastap, búgingi urpaqqa deıin júrekteriniń túkpirlerinde jattalyp qalǵan qasıetti esimder. Bular bizdiń tarıhymyzben birge jasasyp kele jatyr», - dep jazady Qazaqstanǵa eńbegi sińgen dáriger, Qyzylorda oblysynyń qurmetti azamaty Turǵanbaı Mahanov.
Onyń pikirinshe, buǵan eshqashan da jol berýge bolmaıdy. «Aýyldyń aty - atama, kósheniń aty - kókeme» degen áreketke qatań tyıym salynýy kerek. «Áli jetken, kúshi jetken, qaltasy qalyń, qarjysy mol árkim kelip, óziniń el bile bermeıtin áke-shesheleri men ata-babalaryna osylaı ultymyzdyń ǵasyrlar boıǵy maqtanyshy bolyp kele jatqan qasıetti mekenderdiń attaryn tartyp alyp bere beretin bolsa, eldigimizden ne qalady? Keler urpaqqa neni aparamyz?»- deıdi hat ıesi.
Osy oqıǵadan keıin Aıagóz aýdandyq máslıhatynyń jaǵdaıy da belgili bolyp qaldy. Endi mundaǵylardyń qateligin oblystaǵylar qaıtalaı qoımaıtyn shyǵar degen úmittemiz.

***

«Aıqyn» gazetiniń birinshi betinde «Qostanaı qazaqsha ataýǵa zárý» degen problemalyq maqala berilgen. Avtordyń jazýynsha, Qostanaıdyń kez kelgen aýdanyna issaparǵa shyqsańyz, kózińiz ózge tilde jazylǵan ataý men jazýdan súrinedi. Máselen, Reseıge deıin jalǵaıtyn asfalt jolmen Meńdiqara, Uzynkól aýdandarǵa baryp kórińizshi. Aldyńyzdan Sormovka, Molokanovka, Nechaevka jáne basqa da ataýdy kóresiz.

Qazirgi ýaqytta aımaqta 19 Oktıabrskaıa, 12 Lenın, 7 Komsomolskaıa, Sovetskaıa, Kalının, 6 Kırov, Proletarskaıa, 3 Sovhoznaıa jáne basqa da kósheler bar eken. Qostanaıdaǵy 250 kósheniń 26-sy ǵana qazaqsha.

«Tabysyń qansha, sheneýnik?» atty maqalada «Aıqyn» gazeti Qarjy mınıstri Bolat Jámishev Tabys deklaratsııasyn jalpyǵa birdeı mindetteý týraly Zańdy qabyldaý 2017 jylǵa qaldyrylǵanyn aıtqanyn jazyp otyr. Mundaı sheshim Reseıde de bizben birge qabyldanypty. Mamandar Qazaqstan men Reseıde dál qazir tabys salyǵyn deklaratsııalaý tıimsiz dep esepteıdi. Olar «Tabysyn jasqanbaı jarııalaýdyń alǵysharttary bizde de, Reseıde de qalyptasqan joq» degen sebepti alǵa tartatyn kórinedi.

Gazettiń jazýynsha, jalpy, tabys deklaratsııasyn jarııalaý týraly áńgime 20 jyldan beri sóz bolyp kele jatyr. 2009 jyly tuńǵysh ret memlekettik deńgeıde aıtylyp, 2013 jyldan bastalatyndyǵy belgili bolǵan. Biraq bıyl bastalmaq bolǵan sharanyń kelesi jylǵa jyljytylǵany ótken aptada belgili boldy. Mamandar munyń sebebin «Halyqtyq ІRO» baǵdarlamasynyń qolǵa alynýymen baılanystyryp otyr.

«Keshe «Ózińnen basta» aktsııasyn qolǵa alǵan shyǵysqazaqstandyq 6 sheneýnik bir jyldyq tabystaryn jarııalady. Óskemen qalalyq qarjy bóliminiń jetekshisi K. Buqabaev sońǵy bir jyl ishinde 2 mln. 314 myń 376 teńge (aıyna 193 myń teńgeden), al onyń orynbasary I. Davydova 1 mln. 999 377 teńge (aıyna 166 myńnan) jınapty», - dep jazady gazet.

Sondaı-aq, maqalada Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Serik Ábdenov, Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstri Áset Isekeshev, Din isteri jónindegi agenttiktiń tóraǵasy Qaırat Lama Sharıf syndy birqatar laýazymdy tulǵalardyń «Ózińnen basta» aktsııasy aıasynda tabystary jónindegi tolyq aqparattardy bergenin jazady.

Alaıda basylym bul aqparattardyń árdaıym durys bola bermeıtindigin alǵa tartady. Máselen, «Nur Otan» HDP Almaty qalalyq fılıaly tóraǵasynyń orynbasary Sanjar Boqaıdyń aıtýynsha, kóptegen sheneýnikter keıbir dúnıe-múlkin turmysy tómen týystarynyń atyna jazyp qoıady. Sondyqtan deklaratsııada mundaıǵa jol bermeıtin tetikter oılap tabý qajet.