Tabylǵan arheologııalyq obekt 5 jylǵa deıin esepke alý tiziminde bolady
«Zań jobalarynda tarıx jáne mádenıet eskertkishteriniń túrleri keńeıtilgen. Máselen, Memleket basshysynyń «Rýxanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasynda aıqyndalǵan mindetterdi tıimdi júzege asyrý úshin «Kıeli obektiler» jeke blokqa bólindi. Bul obektilerdiń bárine birdeı qorǵaýdyń aıryqsha rejimi qoldanylady. Sondaı-aq, obektilerdiń aıryqsha túri retinde monýmentaldyq óner qurylysy bólek shyǵaryldy. Mundaı tásil, tarıxı-mádenı mura obektileriniń kórkemdik qundylyǵyna, sapasyna jáne saqtalýyna óz áserin tıgizetini anyq», - dedi ol Parlament Senatynyń otyrysynda.
Onyń aıtýynsha, tarıxı-mádenı mura obektilerin anyqtaý men esepteý máseleleri bir júıege keltirilgen. Búgingi kúni zańǵa sáıkes arxeologııa eskertkishteri olardy tapqan sátten bastap avtomatty túrde tarıx jáne mádenıet eskertkishteri bolyp tanylady. Alaıda Nurqısa Dáýeshov arxeologııa eskertkishterin tolyq zerttemeı, olardy tarıx jáne mádenıet eskertkishterine birden qosa salý maqsatsyz ekenin atap ótti.
«Sondaı-aq, bastapqy esepke alý tizimine engizilgen obektiler sol tizimde uzaq merzim boıy tirkelip turǵanymen, olardyń basym kópshiligine qatysty jyldar boıy eshqandaı shara qoldanbaıtyn úrdis barlyq jergilikti jerde oryn alǵan. Osyndaı keleńsiz jaıttardy boldyrmaý úshin tabylǵan arxeologııalyq obektilerdi mindetti túrde basqa da obektilermen birdeı aldyn ala esepke alý tizimine engizý qarastyrylyp otyr. Sonymen qatar, jalpy bul tizimde bolatyn merzim belgilendi (3 jylǵa deıin, keı jaǵdaılarda 5 jylǵa deıin). Aldyn ala esepke alý tizimindegi obektige eskertkish mártebesin berý nemese ony tizimnen alyp tastaý týraly sheshimdi qosymsha tarıxı-mádenı saraptamanyń qorytyndysy negizinde jergilikti atqarýshy organdar qabyldaıdy», - deıdi ol.
Osylaısha, tarıxı-mádenı mura obektilerin naqty anyqtaý, esepke alý jáne odan ári qaraı ilgeriletý tártibi olardyń mártebesi men ári qaraı qorǵaý rejimin obektıvti anyqtaýǵa múmkindik bermek.