Tabıǵat – taýsylmaıtyn baılyq emes – ormanshy Qaırat Qapshaev
«Aǵash japyraǵymen, jer topyraǵymen kórikti», deıdi dana halqymyz. Sanaly ǵumyryn tabıǵı baılyǵymyzdy qorǵaýǵa arnap, ekologııamyzdyń ońalýyna úles qosyp júrgen qarapaıym orman qyzmetkerleriniń eńbegi qaı jaǵynan bolsyn laıyqty maqtaýǵa ıe. Osy bir abyroıly mamandyqty tizgindegen Qaırat Qapshaev Ertisti boılaǵan qara ormanǵa 35 jyldan beri qamqor bolyp keledi. Ol týǵan ólkesine qorǵan bolyp, perzenttik boryshyn adal ótep júrgen azamat. Áriptesteri ony ábden ysylǵan maman retinde baǵalap, keıingi tolqyn tájirıbelerin árkez úırenýden jalyqpaıdy. Ár isine muqııat, kez kelgen isten jol taýyp shyǵatyn sabyrlylyǵymen sońynan ergen áriptesterine úlgi-ónege.
«Atamyz ańshy bolǵan adam. Mynaý qalyń jalqaraǵaılardyń arasynda ań-qus qaǵyp, saıatshylyq qurǵan. Biz ormandy alqapta, sulý tabıǵı ólkede ómirge kelgen baqytty urpaqpyz. Ormandar arasynda kúmisteı jarqyraǵan qanshama kólder bar. Ejelden elik, qasqyr, sileýsin, túlki, qarsaq, qoıan, bulan sııaqty túz taǵylary jaılaǵan ólke. Bala kúnimizden osy óńirdi qorǵaý paryzymyz ispetti qanymyzǵa sińdi. Atamnyń tabıǵatpen, jabaıy janýarlarmen baılanysy áser etti me eken, mektep bitirgen soń ormanshy bolamyn dep sheshtim. Sol sheshimim durys bolǵanyna árkez shúkirshilik etemin. Búginde óz qolymyzben jasaǵan ıgilikterdi kórip, kóńilim toıady. Tabıǵat taýsylmaıtyn baılyq emes, ony aıalap, alǵanymyzdy toltyryp otyrsaq, urpaǵymyz da saý-salamatty tirlik keshpek», - deıdi tájirıbeli ormanshy.
Ótken ǵasyrdyń sońǵy on jyldyǵynda qaptaǵan qalyń órtten Ertis boıyndaǵy qara orman sırep qaldy. Ien dalanyń berekesine aınalyp turǵan ormandy zańsyz otaıtyndar paıda bolyp, tabıǵatqa qanshama shyǵyn keldi. Munyń barlyǵy jyldar óte túzelip, búginde rezervattaǵy tabıǵat qorǵaý is-sharalarynyń kóshi túzelgen.
«Qaraǵym, mynaý jalqaraǵaılar degen negizi qutty, qasıetti aǵash. Ormannyń kıesi bar. Ondaı bolmasa 400-500 jylǵa deıin sýsyldaǵan qumda ósip turar ma edi?! Qanshama jan-janýarǵa qorǵanysh, qonys bolyp otyr. Ǵalymdar bul jerde sonaý erte zamanda muhıt bolǵan deıdi. Sodan ol muhıt tartyla-tartyla tabanynda baldyrlar qalǵan. Keıin muhıt bolǵan jerde qanshama metr qalyńdyqta topyraq túzilip, mıllıondaǵan jyldardan soń álgi baldyrlar jer betine aǵash bolyp jaryp shyqqan. Tamyry 70 metr tereńdikke deıin ketip, sonaý shyńyraýdan nár alady. Bylaı qarasań aınalanyń bári qum, ósimdik ósedi deıtin jer emes. Jaratqannyń qudyretimen qalyń orman el-jurtqa saıa bolyp tur. Maraldy ormanshylyǵynyń aýmaǵy 17 022 gektardy qurap otyr. Kezinde janyp ketken aýmaqtarda jas kóshetterdi tolyqtaı egip, qaıta qalpyna keltirdik. Búginde kádimgideı jas ormandarǵa aınaldy. Áıtse de, qaraǵaı ormandary tolyq qalpyna kelý úshin 100 jyl qajet bolady. Ormanshylyqtaǵy 43 adam ıen baılyqty kirpik qaqpaı kúzetemiz», dep áńgimesin jalǵastyra tústi Qaırat aǵa.
Qys taıaǵan saıyn ormanshylardyń órtke qarsy jumysy saıabyrlaıdy. Bul ýaqytta jas shyrshalardy kúzetý, ormandaǵy ań-qustardyń qysqy azyǵyn qamtamasyz etý is-sharalary bastalady. Ormanshynyń sózinshe, sońǵy jyldary jas shyrshalardy jańajyldyq ermek úshin zańsyz kesip áketý oqıǵalary sap tyıylǵan. Orman jaǵalaǵan aýyl jurtynyń da sana-sezimi ózgerip, janashyrlyǵy oıanǵan, jalqaraǵaıdyń naǵyz tabıǵı baılyq ekenin, ony saqtap, kóbeıtýdiń mańyzdylyǵyn túsine bastaǵan. Qaraǵaı kóshetterin egý kezindegi maýsymdyq jumystarǵa jurt jabylyp ketedi. Tek bıyl kúzde ormanshylyq boıynsha 106 gektarǵa eki jyldyq kóshetter egiledi degen jospar bar.
Qaırat aǵa ormanshylardyń eńbegi búginde laıyqty baǵalana bastaǵanyn da sóz etti. Aıtýynsha, eńbekaqylary 300 myń teńgege deıin ósip, jańadan arnaıy kıimder, qural-jabdyqtar alynyp jatyr. Ormanshylyqtyń bir ózinde eki órt sóndiretin, eki patrýldik kólik, eki traktor bar. Kúndelikti qaraǵaı arasyn sholyp, ań-qustardy baqylaıdy. Ormandar arasyndaǵy joldar da talapqa saı, tótenshe jaǵdaı týyndaı qalsa kez kelgen jerden tehnıka júrýge múmkindik bar. Kóktemde órtke qarsy jańa júıe paıda bolyp, onyń arqasynda baqylaý múmkindikteri arta túsken.
Bıyl Maraldy ormanshylyǵynda birde-bir órt oqıǵasy tirkelmepti. Laıym solaı bolsyn dep tileımiz.