Syr dıqanshylary eginge oraq saldy

NUR-SULTAN. QazAqparat – Búgin Syr dıqandary eginge oraq saldy. Qyzý eńbekti alǵash bolyp Syrdarııa aýdanynyń sharýalary bastady, dep habarlaıdy QazAqparat Qyzylorda oblysy ákiminiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Oraq salý rásimine oblys ákimi Nurlybek Nálibaev, Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Erbol Qarashókeev pen Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Serikqalı Brekeshov qatysty. Sondaı-aq, QR Eńbek Eri Abzal Eralıev, sala ardagerleri men aýyl sharýashylyǵy qurylymdarynyń ókilderi eginshilerdiń qýanyshyna ortaqtasty.

El yrysy sanalatyn sary altyndy qambaǵa jınaý jumystaryn «Aqjarma ı K» fermerlik qojalyǵy bastady. Aımaq basshysy mınıstrlermen birge kúrish alqabyna baryp, alǵashqy oraq salý rásimin ótkizdi. Nurlybek Nálibaev Prezıdenttiń, Úkimettiń qoldaýy negizinde bıyl sharýalar byltyrǵydaı sý tapshylyǵyn kórmegenin tilge tıek etip, Syr dıqanshylaryna aqjarma tilegin arnady.

«Oblys halqynyń basym bóligi aýylda turǵandyqtan, biz qashanda egin egý men jınaý naýqandaryn asa jaýapkershilikpen ótkizemiz. Jyl basynda kúrish kólemin byltyrǵy 84 myńnan 64 myń gektarǵa deıin túsirý josparlanǵanyn jaqsy bilesizder. Alaıda, ondaı sheshimniń aımaq halqy úshin zardaptaryn boljaı otyryp ol qadamǵa barmadyq, ıaǵnı kúrish kólemin 78,6 myń gektar kóleminde saqtap qaldyq. Týyndaǵan qıyndyqtarǵa qaramastan sýdy tıimdi paıdalaný, egistikti kezektep sýarý, qashyrtqydaǵy sýdy ekinshi ret paıdalaný qolǵa alyndy. Buǵan qosa, ártaraptandyrý baǵytynda sýdy az qajet etetin mal azyǵy, kókónis, baqsha daqyldarynyń kólemin arttyrýǵa jumys jasaldy», - dedi N. Nálibaev.

Munan keıin meımandar egin jınaýǵa arnalǵan aýyl sharýashylyǵy tehnıkalarymen, oblysta óndiriletin agroónim túrlerimen tanysyp, sala mamandarymen pikir almasty.

Vedomostvo basshylary óz kezeginde dıqanshylardyń ala jazdaı etken eńbegin joǵary baǵalap, el Úkimeti qysqa merzim ishinde memlekettik baǵdarlamalardy odan ári jandandyrý mindetin júktegenin tilge tıek etti.

«Qyzylorda – kúrishtiń astanasy. Saralap qarasaq, 6,8 myń gektar Almaty oblysynda bar, Túrkistan oblysynda da az emes – shamamen 1,5 myń gektar. Al, negizi 78,6 myń egis alqabynyń bári, ıaǵnı 90% dál osy Syr óńirinde. Eń ózekti másele, drenajdy júıelerdi jaqsartýǵa jetkilikti mán berilse, ónimdilik odan da arta túsedi. Bul aımaqta kúrish óndirý óte jaqsy deńgeıde damyǵan ishki qajettilikti de, eksportty da damytyp otyrǵan osy sharýalardyń zor eńbegin atap ótý qajet», - dedi Erbol Qarashókeev.

Egis alqabyndaǵy mereıli sát «Dala kúni» cemınar-keńesimen jalǵasty. Shet eldiń ǵalymdary men bilikti mamandary jáne otandyq kásipkerler ózara tájirıbe almasyp, tıimdi baılanys ornatý máselesin sóz etti.

Alqaly basqosýda oblys ákimi Erbol Qarashókeevke sý tapshylyǵy jaǵdaıynda kúrish sharýashylyǵyn odan ári damytý úshin arnaıy baǵdarlama qabyldaý qajet ekenin jáne Y. Jaqaev atyndaǵy Qazaq kúrish sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń jumysyn jandandyrýda birlesken sharalar qabyldaýdy alǵa tartty.

Al, Serikqalı Brekeshovke aımaqtyń 178 myń gektar ınjenerlik júıege keltirilgen egistikten aırylyp qalý qaýpi bar ekenin jetkizdi. Sol sebepten, sýarmaly jerlerdi qalpyna keltirý jáne aınalymǵa qosý boıynsha ázirlengen jobalardyń iske asýyna yqpal etýdi surady.

Bıyl óńirdegi dıqanshylar tuqym sapasyn arttyrýda ýkraındyq ǵalymdarmen birge aýyl sharýashylyǵy daqyldary sorttaryn tájirıbe retinde egýdi qolǵa aldy. Bul rette Ýkraına aýyl sharýashylyǵy ǵylymı ulttyq akademııasy kúrish ınstıtýtynyń dırektory Vladımır Dýdchenko áriptestik tanytýǵa múddeli.

Nurlybek Nálibaev sýdy az qajet etetin ónimderge basymdyq berý arqyly ónimdilik máselesin jolǵa qoıýǵa bolatynyn jetkizdi. Aıtalyq, aımaqta júgeri egý sýdy az qajet etedi, eger ony eksporttasaq, onyń tabysy kúrishten de qomaqty bolady. Sondyqtan, sala mamandary júgeri óndirý isine erekshe mán bermek. Bul – ártaraptandyrýdyń naqty mysaly bolmaq.

Syr óńirinde sý máselesi problemalyq deńgeıde bolǵany ras. Degenmen, memlekettik qoldaý sharalarynyń nátıjesinde Qyzylorda oblysyndaǵy sý sharýashylyǵy jaǵdaıy turaqtandy.

«Sý tapshylyǵynyń aldyn alý maqsatynda bıyl 22 kanaldy mehanıkalyq tazalaý, 41 uńǵymany jóndeý jáne burǵylaý, sorǵy qondyrǵylaryn satyp alý jumystaryn júrgizýge Úkimet rezervinen 3,6 mlrd. teńge bólinip, tıisti jumystar atqarylyp jatyr. Qabyldanǵan sharalardyń arqasynda jalpy bıyl vegetatsııalyq kezeń shyǵynsyz aıaqtalmaq», - dedi Serikqalı Brekeshov.

Oblysta 188,5 myń gektarǵa egin ornalastyryldy.

Búginde bıdaı, arpa, suly daqyldaryn jınaý aıaqtalsa, maqsary, kartop, kókónis, baqsha, júgeri, mal azyǵy daqyldaryn jınaý jumystary jalǵasyp jatyr.

Egilgen kúrishten joǵary ónim alý maqsatynda kúrish egisine 100 paıyz joǵary reprodýktsııaly tuqymdar sebildi.

Aıta keteıik, kúzgi egin jınaý jáne dala jumystary úshin qajetti janar-jaǵar maı qory jetkilikti. Sondaı-aq, aýyl sharýashylyǵy tehnıkalary kúrish egisin ońtaıly merzimde jınap alýǵa tolyq daıyn.

Aldaǵy egin jınaý naýqany Syr dıqanshylary úshin qolaıly kezeń bolady dep boljanyp otyr. Demek, naýqandy 10 qazanda aıaqtaý jospary belgilendi.