Syn saǵatta erlik kórsetken polıtseıler jaıly ne bilemiz
Tilsiz jaýmen kúresken tártip saqshylary
2012 jyldan beri elordada quqyq qorǵaý organy qyzmetkerleri qatarynda júrgen Dinmuhamed Masadyqov osy jyldyń tamyz aıynda tosyn oqıǵanyń kýási bolady. Saǵat túngi úshke taman Qabanbaı batyr kóshesindegi kópqabatty úılerdiń birinde altynshy qabattan bastap toǵyzynshy qabatqa deıin órt jalmap, adamdardyń syrtqa shyǵar jolyn bógeıdi. Osy sátte ys pen órtti elemeı, tártip saqshysy órtengen úıden áıel men balasyn alyp shyqqan. Erdiń eri synalar oqıǵa bolǵan tustaǵy batyrlyǵy úshin Dinmuhamed qala ákiminiń Maqtaý qaǵazymen, Іshki ister mınıstriniń buıryǵymen «Tótenshe jaǵdaıdaǵy erligi úshin» medalimen marapattaldy.
Qazir ol Nur-Sultan qalasynyń Polıtsııa departamentiniń patrýldik polıtsııa polkinde eńbek etip júr.
Tosynnan kelgen órt oqıǵasy kezinde almatylyq polıtsııa serjanty Ádilet Álimqadyr da tosylyp qalǵan joq. Qyzmetine kirisken 2016 jyldyń ózinde quqyq qorǵaýshy qyzmettik ári ómirlik synaqpen betpe-bet kelgen. Jer úılerdiń biri órtenip jatqanyn kórgen polıtseı kórshilerden úı ishinde adamdardyń baryn estıdi. Ádilet aqyry órt sóndirýshilerdiń kelgenin kútpeı, órtengen úıge júgirip kiredi. Tilsiz jaýlap ete túsip, úıdi alyp ketkenshe egde áje men nemeresi syrtqa shyǵyp úlgere almaı qalǵan kórinedi. Tártip saqshysy talyqsyp jatqan eki adamnyń betin dymqyl shytpen jaýyp, syrtqa kóterip alyp shyqqan.
Osydan keıin serjant úı ishinde eki gaz balonynyń baryn biledi. Álbette, ony ýaqtyly shyǵarmaǵanda alapat jarylys bolar edi. Áıtse de, polıtsııa qyzmetkeri balondardy syrtqa alyp shyǵyp, qaýiptiń betin qaıtarǵan.
Qazaqstan Prezıdentiniń Jarlyǵymen Ádilet Álimqadyr ІІІ dárejeli «Aıbyn» ordenimen marapattaldy. Qazirgi ýaqytta Ádilet Almaty qalalyq Polıtsııa departamentiniń zańsyz kóshi-qonmen kúres boıynsha vzvodynyń mamandandyrylǵan bóliminde qyzmette.
Tilsiz jaýdyń qaýpinen adamdardy qutqarǵan Kókshetaý qalasyndaǵy polıtsııa serjanty Ashat Erqashevtyń erligi de eleýsiz qalǵan joq. Byltyr qarasha aıynda serjant Ulttyq gvardııanyń úsh sarbazymen birge kezekshilikte júrgen kezinde «eski áýejaı» turǵyn úı aýdanynda jarylysqa uqsas dybysty estıdi. Oqıǵa ornyna jetken olar qospáterli úıdiń órtke oranǵanyn kórgen. Bir mınýt ýaqytty joǵaltpaı, olar úı ishindegi adamdardy syrtqa alyp shyǵa bastaıdy. Úılerdiń biriniń dálizi men esigin tilsiz jaý jalmap ketkennen keıin bólmelerdiń birine kishkentaı balalar qamalyp qalǵan. Muny kórgen Ashat Erqashev bólme terezesin shaǵyp kirip, syrtqa úsh bala men bir áıeldi alyp shyqqan.
Jas jigitter osylaısha órtpen alysyp júrip, taǵy bir áıel men tórt balany qaýipsiz jerge ákeledi. Órt bolyp jatqan ýaqytta úı ishindegi gaz balondar kez kelgen sátte jarylyp ketýi múmkin edi. Biraq, jigitterdiń bir-birimen uǵysa júrgizgen áreketteriniń arqasynda balon da jarylmaı, adamdar da zardap shekpeı, oqıǵa órt sóndirýshilerdiń úıdi sóndirýimen aıaqtaldy.
Kókshetaýlyq Ashat ta áriptesi Ádilet Álimqadyr sekildi ІІІ dárejeli «Aıbyn» ordenimen marapattaldy.
Bıyl qyrkúıekte Túrkistan qalasynda «Roıal-grand» qonaq úıinde órttiń bolǵany belgili. Oqys oqıǵaǵa qatysty vıdeo-fotolar BAQ kózderi men áleýmettik jelilerge tarap ketip, kúsh qurylymdaryn ábigerge salǵan bolatyn. Dál sol kúni qonaq úıge birinshi jetken tártip saqshylary qonaq úıdegi azamattardy syrtqa birinshi alyp shyqqan edi. Qıyn sátte polıtsııa maıory Qanat Raqyshev óz ómirin qaýipke tigip, órtengen qonaq úıge birneshe márte kirip shyqqan. Bes jasar bala men Túrkııadan kelgen professorlar Hashım Ozýdogrý men Nýrıtdın Paryltyny da alyp shyqqan Qanat Raqyshev edi. Osy erligi úshin Prezıdent Jarlyǵymen maıor «Erligi úshin» medalimen marapattaldy.
Óz janyn qurban etti - ózgeniń ómiri úshin
Osy jyldyń 21 naýryzynda Atyraýda bolǵan oqıǵa dúıim jurtty dúr silkindirdi. Sol kúni «102» nómirine keshki saǵat onǵa taıaý belgisiz áıeldiń kópirden sekirmek bolǵany týraly habarlama kelip túsedi. Atyraýdaǵy polıtsııa leıtenanty Rústembek Sýndýtov pen polıtsııa serjanty Shalqar Aqymǵalıev oqıǵa ornyna birden umtylǵan-tyn. Birer mınýttyń ishinde ózenge jedel jetken tártip saqshylary áıeldiń kópirden sekirip, sýǵa batyp bara jatqanyn kóredi. Dál osy kezde Shalqar sýǵa sekirip, ony jaǵaǵa shyǵarmaq bolǵan. Onyń artynsha Rústembek te sýǵa túsedi. Shalqar boıjetkendi qyzmettesine tapsyryp úlgerip, ózi aǵyn sýmen kete barǵan. Osylaısha, jas serjant ózge úshin óz ómirin qurban etti.
Prezıdent Jarlyǵymen Rústembek Sýndýtov ІІ dárejeli «Aıbyn» ordenimen marapattalsa, Shalqar Aqymǵalıevqa ómirden ótkennen keıin ІІІ dárejeli «Aıbyn» ordeni berildi.
Shalqardyń erligi Erke Esmahannyń «1001 kún» ánine arqaý bolǵanyn aıta ketýge bolady.
Pavlodar oblysy Aqqýly aýdanyndaǵy Polıtsııa bóliminde qyzmet etetin Ǵalymbek Jumabaev bıyl jazda otbasymen Ertis ózeniniń jaǵasynda demalyp júrip, kómekke shaqyrǵan daýysty estip qalady. Ózenniń tyıym salynǵan aýmaǵynda úsh boıjetkenniń sýǵa batyp bara jatyr eken. Sýǵa kúmp bergen Ǵalymbek boıjetkenniń biriniń shashynan ustap, jaǵaǵa tarta bastaǵan. Qalǵan ekeýi qutqarylǵan boıjetkenge jarmasyp, aqyry polıtseı úsh adamdy ajaldan qutqardy.
Polıtsııa departamentiniń buıryǵymen Ǵalymbek Jumabaev baǵaly syılyqpen marapattaldy.
Oraldyq polıtsııa kapıtany Erkebulan Sapanovtyń erligi de kópke úlgi. Osydan sanaýly kúnder buryn ǵana «102» nómirine kópirden boıjetkenniń sekirip ketkeni týraly habarlama kelip túsken. Boıjetkenniń baǵyna qaraı, dál sol kúni kópir ústinde kóligimen otbasymen birge Erkebulan Sapanov ketip bara jatqan edi. Áý basta Erkebulan boıjetken balyqqa jem shashyp tur dep oılaǵan eken. Alaıda kóliginiń búıir terezesinen boıjetkenniń sekirip ketkenin kórgennen keıin Erkebulan kóp oılanbastan onyń artynsha sýǵa kúmp bergen. Sýǵa batqan qyzdyń shashynan shap bergen ol ózenniń beton qurylymyna júzip baryp, boıjetkendi qutqarýshylardyń qolyna tapsyrady.
Qylmyskermen arpalys
2018 jyldyń qazan aıynda Shymkentte qyzmettik mindetin atqaryp júrgen tártip saqshylary turaqta turǵan kólikti aıdap áketpek bolǵan eki adamdy kórip qalady. Quqyq qorǵaýshylardy baıqap qalǵan qylmyskerler birden iz sýytyp ketpek bolǵan. Osy kezde polıtsııa leıtenanty Nurjan Omarov bóline qashqan eki qylmyskerdiń biriniń sońyna túsedi. Bir sátte Omarov álgilerdiń birimen betpe-bet qalǵan. Ákki qylmysker qaltasynan pyshaq alyp shyǵyp, polıtseıge birneshe márte suǵyp jibergen. Alaıda alǵan jaraqatyna qaramastan, leıtenant betpe-bet urysta qylmyskerdi alyp uryp, qyzmettesteri kelgenshe ony tapjyltpaǵan.
Prezıdent Jarlyǵymen Nurjan Omarov ІІ dárejeli «Aıbyn» ordenimen marapattaldy.
Quqyq qorǵaýshylar mundaı qaýipti jaǵdaılarmen kúnde kezdesedi. Surastyrsańyz, syn saǵattaǵy erlikteri jaıly tize berýge bolady. Elordada órtten azamattardy qutqarǵan 6636 áskerı bóliminiń áskerı qyzmetkeri kapıtan Shyńǵys Qaıyrjanov, Arys qalasynda úıindiniń arasynan múmkindigi shekteýli jandy alyp shyqqan polıtsııa podpolkovnıgi Altaı Ormanov, Aqtóbede áıelin pyshaqtaǵan er adamdy ýaqtyly sabasyna túsirgen Ádilet starshınasy Jandarbek Ábishev, dambyǵa 400-aq júz metr qalǵan qaıyqty (ústinde esinen tanǵan adam bolǵan) sýǵa súńgip jaǵaǵa shyǵarǵan petropavldyq serjant Meıirbek Meıram – qaı-qaısysynyń bolmasyn, erligi baǵalanyp, marapattalyp jatyr. Elge qyzmet etetin osyndaı adal quqyq qorǵaýshylar polıtsııa abyroıyn kóterip keledi.