Svetqalı Nurjannyń «Baba túkti boz dala» atty shyǵarmashylyq keshi ótti

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Aıtýly aqyn, «Qurmet» ordeniniń, «Eren eńbegi úshin» medaliniń ıegeri Svetqalı Nurjannyń "Baba túkti boz dala" dep atalatyn shyǵarmashylyq keshi ótti. Shara aqynnyń bıyl 55 jasqa tolýyna oraı uıymdastyryldy.

Bul týraly Mańǵystaý oblysy ákimdiginiń baspasóz qyzmeti habarlaıdy.

Jyr keshine aqynnyń ónerdegi zamandastary men qalamdos inileri, jergilikti jazýshylar qatysyp, Mańǵystaý halqyn sóz ónerimen rýhanı sýsyndatty.

Ádebıet súıer qaýymǵa etene tanys aqyn, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Iranbek Orazbaev, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Eýrazııa ýnıversıetiniń dotsenti Ońaıgúl Turjan, T.Aıbergenov atyndaǵy syılyqtyń laýreaty, Qazaqstan Respýblıkasy Jastar odaǵy syılyǵynyń jáne Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty Gúlnár  Salyqbaeva, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń professory Janat Aımuhambet,  dástúrli ánshi Gúlmıra  Sarına, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, "Daryn" memlekettik jastar syılyǵynyń ıegeri Aıgúl Qosanova shyǵarmashylyq keshke arnaıy keldi.

Rýhanı keshti aqyn Janat Aımuhambet pen aqyn-jýrnalıst Erbol Alshynbaı júrgizdi.

Sharada sóz alǵan oblys ákimi Eraly Toǵjanov: «Sózdiń kıesi qurmettelgen mereıli de mártebeli, rýhanı keshke kýá bolyp otyrmyz. Qazaq úshin sóz - kıe, jyr - namys, óleń - ómirdiń máni. Svetqalı Nurjan poezııasyna boılaǵan saıyn «Rýhanı jańǵyrý» úderisin júzege asyrýda taptyrmas qural baryna kóziń jete túsedi. Svetqalı óz jyrlarynda ultty birlikke  jeteleıdi. Osy baǵdarlama aıasynda, aqyn shyǵarmalarynyń tolyq jınaǵyn shyǵarýdy qolǵa alǵanymyz durys. Kelesi jyly, Astanamyzdyń 20 jyldyǵy aıasynda aqynnyń keshin Elordanyń tórinde ótkizgenimiz jón. Svetqalı shyǵarmashylyǵyn nasıhattaýdaǵy sharanyń biri - «Han kegi» dastanynyń sahnalanýy bolmaq. Bul baǵyttaǵy ázirlik  jumystary bastalyp ketti, buıyrsa,  2018 jyldyń aqpan aıynyń basynda spektakldiń premerasy ótpek. Ádebıet áleminde ózindik qoltańbasy bar qalamger, qoǵamda eldik ıdeıasy bar aqyn!», - dedi.  

Ulttyq rýhty tanytyp, túp-tamyrymyzdy jyrlaǵan qalamgerdiń keshi araǵa jıyrma jyl salyp ótip otyr. Saǵyndyryp ótkizgen keshinde aqyn sahnaǵa shyǵyp óz týyndylaryn oqydy.

Keshke jıylǵan qaýym qoshemet kórsetip, jyr keshi ıesine degen qurmetpen tarasty.

Seıchas chıtaıýt