Suıytylǵan gaz óndirýshiler munaı ónimderin elektrondy saýda arqyly satýǵa kóshti

NUR-SULTAN. QazAqparat - 2019 jyly QR «Gaz jáne gazben jabdyqtaý týraly» Zańyna sáıkes suıytylǵan munaı gazyn elektrondyq saýda alańdary arqyly satý bastalǵan bolatyn, dep habarlaıdy QazAqparat QR Energetıka mınıstrliginiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Úsh jyl ishinde (2019-2021 j.j.) elektrondy saýda alańdary arqyly satylatyn suıytylǵan gaz kólemi kezeń-kezeńimen ósti. 2022 jylǵy 1 qańtardan bastap taýar bırjalary arqyly (suıyltylǵan munaı gazyn munaı-gaz (SMG) hımııasy ónimderin óndirý úshin shıkizat retinde paıdalanatyn ónerkásip tutynýshylary jáne toptyq rezervýarlyq qondyrǵylar arqyly SMG-yn tutynatyn abonentter úshin SMG-yn ótkizýdi qospaǵanda) suıytylǵan munaı gazy saýdasyna 100% ótý júzege asyryldy.

Suıytylǵan munaı gazyn elektrondyq saýda-sattyq arqyly ótkizý naryqtyń barlyq qatysýshylary úshin teń jaǵdaı jasaıdy jáne suıytylǵan munaı gazynyń qajetti kólemin tikeleı óndirýshilerden satyp alýǵa múmkindik beredi.

Ózderińizge belgili, Qazaqstanda suıytylǵan munaı gazyn tutyný jyl saıyn artyp keledi. Bul rette SMG-yn óndirý kólemi ótken jyldar deńgeıinde saqtalyp, ósken joq.

Elektrondy saýdaǵa kóshý suranys pen usynys negizinde suıytylǵan munaı gazynyń baǵasyn teńdestirýge jáne jańa óndiris oryndaryn qurýǵa ınvestıtsııalar tartýǵa da múmkindik beredi.

Sonymen qatar, naryqtyq mehanızmder básekeniń damýyna oń áserin tıgizip, ónimsiz deldaldardyń naryqqa áserin azaıtyp, shaǵyn jáne orta bıznestiń damýyna qolaıly jaǵdaı týǵyzady.

2022 jylǵy qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha jetkizýshiler Mańǵystaý oblysy úshin óndirýshilerden 17 406 tonna suıytylǵan munaı gazyn satyp aldy. (Jetkizý jospary boıynsha bólingenniń 96,5%).

Osylaısha, Mańǵystaý oblysyna qańtarda suıytylǵan gaz jetkizýdiń ortasha kóterme baǵasy 133 126 teńge/tonna nemese 78 teńge/lıtr qurady.

Bul rette bólshek saýda baǵasy Aqtaý, Jańaózen qalalarynda, sondaı-aq Mańǵystaý oblysynda 100-120 teńge/lıtr boldy.