Sýyq sý sanany sergitedi – qysy-jazy teńizge túsetin aqtaýlyq shymyr qyz
Shuǵa Abdýllaeva – Aqtaý qalasynyń turǵyny. Kaspııdiń jaǵasynda ósken ol teńizde júzgendi jaqsy kóredi. Salaýatty ómir saltyn ustanady. 2020 jyldan beri sýyq sýǵa túsýdi ádetke aınaldyrǵan.
«2019 jyly kovıdpen aýyrdym. Jazylǵannan keıin teńizdiń jyly kezinde ǵana emes, sýyq kezinde de sýǵa túsýdi oıladym. Aǵzaǵa stress bermeý kerek. Negizi, mı daıyndalý kerek. Dene mıdyń tapsyrmasyn oryndaıdy. Aldyn ala daıyndaldym. Úıde kontrasty dýsh qabyldap júrdim. Unaı bastady. Sodan jaz boıy shomylyp kelip, kúz, qysta jalǵastyryp kettim. Eshqandaı qıyndyq týmady. Jalpy, sol pandemııadan keıin halyqtyń densaýlyǵyna mán bere bastaǵanyn baıqadym. Óıtkeni, jaǵalaýda serýendeıtin, teńizge túsetin adamdar edáýir kóbeıdi», - deıdi ol.
Shymyr qyz sýyq sýǵa túsýdiń áseri erekshe ekenin aıtady.
«Áseri óte keremet. Teńizge túskenge deıin basqa adamsyń, túskennen keıin basqasyń. Kele jatqanda uıqyly-oıaý kúıde bolamyz. Al, teńizge túsip shyqqannan keıin kóziń ashylǵandaı bolady. Aınala ádemilene túsedi. Tabıǵat, teńizdiń túsi qanyǵyraq bolyp ketedi. Densaýlyqqa da paıdasy zor. Immýnıtetti jaqsartady. Salqyn sýǵa shomylǵaly tumaýmen aýyryp kórgen joqpyn», - deıdi Shuǵa.
Sýyq sýǵa túsý – qysqa merzimdi protsedýra. Adam bar-joǵy 1-2 mınýtqa ǵana súńgip shyǵady. Shyqqan kezde boıdaǵy kúızelis te ushty-kúıli joıylyp, aǵzada syrtqy kúshterge qarsy turatyn ımmýnıtet paıda bolyp, dene shynyǵady.
Kaspıı teńizi tuzdy, sondyqtan sýy qatpaıdy. Tek jaǵaǵa jaqyn tustary qaımaqtanyp, muz paıda bolady.
«Teńiz sýynyń -1, -2 gradýs bolyp turǵanda shomylǵanym – eń salqyny. Odan da sýyǵyraq bolsa jaqsy edi. Óıtkeni, bul temperatýraǵa meniń aǵzam ábden úırenip alǵan. Immýndyq júıem odan saıyn jaqsy jumys jasar ma edi?!» - deıdi ol.
Qazir Shuǵa óziniń salaýatty ustanymdaryn áleýmettik jelide jarııalap, sýyq sýǵa túskisi keletinderge keńes berip, úıretip te júr.
«Dárigerge qaralyp, psıhologııalyq jaǵynan da daıyndalyp kelgenderdi úıretip júrmin. 1-2 ret shomylyp, aryqaraı jalǵastyryp ketip jatqandar kóp. Jalpy, ómirde jetistikke jetý úshin tártip kerek. Ashyǵý, sýyq sýǵa shomylý – bári de tártiptiń arqasynda bolady», - deıdi shymyr qyz.
Salqyn sýǵa túsýdiń paıdasyn dárigerler de joqqa shyǵarmaıdy. Muzdaı sýǵa shomylý artyq salmaqtan aryltyp, teriniń serpimdiligin arttyrady. Shymyrlar bulshyq et pen býyn aýrýyn sezinbeıdi, jedel juqpaly aýrýlardy umytady. Boıda kúsh-qýat artyp, uıqy men tábetke de oń áserin tıgizedi.
«Teńizge sýyq kezde shomylý paıdaly. Osteohondroz aýrýy bar, salmaq tastaǵysy keletin, júıke men ımmýndyq júıesin kúsheıtkisi keletinderge paıdasy zor. Aǵzany sergek qylady. Biraq, tek qana deni saý adamdar sýyq sýǵa shomylý kerek. Júregi aýyratyndar, teri aýrýlary bar azamattar túspegeni durys», - deıdi dáriger nevrolog Іlııas Qulymbetov.
Aqtaýda kún raıyna, jyldyń mezgiline qaramastan teńizge túsetinderdiń qatary artyp keledi. Olar 31 jeltoqsanda jaǵalaýǵa jınalyp, bıylǵy jyldy teńizde shyǵaryp salýdy josparlap otyr.