Sý tasqyny kezinde qap tasyǵan Pshonnyń ıesi aýylynyń tabıǵatyn jelide dáriptep júr
Esterińizde bolsa, kóktemgi sý tasqyny kezinde Atyraýda Pshon atty ıt bóget salýǵa kómektesken edi.
Jeltoqsannyń basynda janýardy áldebireýler atyp óltirip ketti.
Ittiń ıesi Zámzagúl Jańabaeva Pshondy kúshik kezinen asyraǵan. Aıtýynsha, ıt múlde qabaǵan emes-ti.
Keıinnen polıtsııa qylmystyq is qozǵady.
Búgin ıttiń ıesine qaıta oralyp soǵyp otyrýymyzdyń sebebi — Zámzagúl Jańabaeva aýylynan vıdeo túsirip, konkýrsqa qatysyp otyr.
Ol 27 jyldan beri osy aýylda turady. Bala kúninen Sarytoǵaı aýylynyń ataýyna qanyq bolǵan. Onyń úsh sebebin atady.
— Buryn Sarytoǵaıda turatyn ózge etnostyń ókilderi kóp edi. Áli de meken etedi. Biraq burynǵydaı kóp emes. Bári de qazaqsha sóıleıdi. Qazaqqa qyz berip, qazaqtan qyz alyp, quda bolǵandary bar. Aýyldyń barsha turǵyny bir-birimen yntymaǵy jarasqan, óte tatý turady. Ekinshiden, bul aýylda 1948 jyldan beri arnaıy baqta almanyń 17 túri ósirilgen. Almadan daıyndalǵan úsh túrli ónim elimizdiń ózge óńirlerine, Reseıdiń birneshe oblysy men Tatarstan, Bashqurtstan respýblıkalaryna jiberilgen. Eki jyl buryn shaǵyn saıabaq ashylyp, alma aǵashy egildi. Saıabaqqa alma beınelengen músin ornatyldy. Músinniń bıiktigi — 3 metr. Ony osy aýylda turatyn aǵash sheberi Orynǵalı Sarıev jasaǵan. Oǵan aýyldaǵy orta mektepti 1975, 1985 jyldary bitirgen túlekter qoldaý bildirgen edi. Úshinshiden, munda baıaǵydan balalarǵa arnalǵan lageri jumys isteıdi. Jaıyq ózenine taıaý ornalasqan tynyǵý ornynda jazda mektep oqýshylary demalady, — deıdi Zámzagúl Jańabaeva.
Sarytoǵaı — Mahambet aýdanyndaǵy ózge eldi mekender sekildi Jaıyq ózeniniń jaǵalaýynda ornalasqan aýyl. Buryn bólek aýyldyq okrýgtiń ortalyǵy edi. Qazir Mahambet aýyldyq okrýginiń quramyna engen.
Ár adamnyń turatyn mekeni ózine ystyq. Ásirese aýyldaǵy ómir de, tynys-tirshilik te ý-shýy kóp qaladaǵydan ózgeshe.
— Birinshiden, aýyl — qazaqtyń altyn besigi. Sol sebepten aýyldardy saqtap qalýǵa nazar aýdarylýy qajet. Ekinshiden, eldi mekende de kásip ashýǵa bolady. Aýylymyzda kásipkerligin jandandyryp otyrǵandar bar. Ásirese ulttyq brendimizge aınalǵan shubat, qymyz sekildi sýsyndardy daıyndaýǵa múmkindik mol, -deıdi ol.
Aýyl muǵalimi taǵy bir derekti bólisti. Sarytoǵaı aýylynyń tusynda Isataı men Mahambet bastaǵan top Jaıyqtan ótken.
— El azattyǵyn ańsaǵan batyrlardy Quraq Maıabasov degen azamat jeltoqsan aıynda Jaıyq ózeninen ótkizip jibergeni tarıhtan belgili. Batyrlardyń attary taıyp jyǵylmaý úshin Jaıyq ózeninde qatqan muz ústine kıiz, ózge de tósenish tósegen. Sol jerge eskertkish belgi ornatyldy, — deıdi Zámzagúl Jańabaeva.
Eske salsaq, elimizde qysqy tabıǵat kórinisterin kórsetý úshin konkýrs jarııalanǵan bolatyn. Baıqaýǵa kez kelgen qazaqstandyq qatysa alady. Sharty da qarapaıym: qatysýshy áleýmettik jelide óz paraqshasynda týǵan jeriniń sulýlyǵyn kórsetetin beınerolık nemese fotosýret salyp, #Qazalemi heshtegin qoıýy tıis.