Sultan Beıbarys týraly komıks shyqty

Foto: None
ALMATY. QazAqparat - Jat jerde erekshe erligimen kózge túsip, álem tarıhyndaǵy kórnekti tulǵalardyń birine aınalǵan Sultan Beıbarys týraly komıks shyǵardy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Balabaqsha tárbıelenýshileri men mektep oqýshylaryna arnalǵan komıkste qaıratker ómiriniń ár kezeńderi qarapaıym tilmen jazylyp, beınelengen. Tuńǵysh ret qolǵa alynǵan bastama «Uly dalanyń uly tulǵalary» serııasy boıynsha jaryq kórip otyr. Ideıa avtory – Qyzdar ýnıversıtetiniń rektory, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, professor Gaýhar Aldambergenova. Shyǵarmashylyq jumyspen oqý ornynyń ǵalymdary men stýdentteri aınalysty», – dedi Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń resmı ókili Jandar Asan.

Shyǵarmashylyq ujym aldaǵy ýaqytta osy serııa boıynsha qazaq tarıhynda ózindik dara orny bar tulǵalar týraly taǵy da birneshe týyndyny shyǵarý josparlap otyr.

«Horezm bıleýshisi Mamýn ıbn Muhammed Tala qartaıǵan shaǵynda Jamaq jáne Lama atty perzentteriniń ishinen taq muragerligine Jamaqty laıyq kóredi. Buǵan qarsylyq bildirgen Lama óz baýyrynan kek alýdy kózdeıdi. Al Jamaqtyń balasy Beıbarys ekeýara qarsylyqtyń qurbanyna aınalady. Osy tarıhı ańyzdyń tolyq nusqasy komıkste egjeı-egjeıli qysqa ári nusqa túrde berilgen. Komıks jas oqyrmandarǵa arnalǵandyqtan oqıǵalar jelisi kópshilik úshin túsinikti bolady dep oılaımyz», – depdi komıks avtorlary.

«Uly dalanyń uly tulǵalary» komıkster serııasy ýnıversıtettiń janyndaǵy «Rýhanı jańǵyrý» jobalyq keńsesinde daıyndaldy. Endi bolashaqta týyndylar elimizdiń balabaqshalary men mektepterine taratylady.

«Bul bastama arqyly tól tarıhymyzdaǵy eleýli orny bar ardaqty azamattar men el anasyna aınalǵan áıelderdi keńinen dáripteýdi maqsat tutamyz. «Ótkenin eske alǵan óskendiktiń belgisi, ótkenin umytqan óshkendiktiń belgisi« degen ulaǵatty ustanymda óskeleń urpaqtyń tarıhı jadyn jańǵyrtýdy kózdeımiz», – dedi Jandar Asan.

Aıta keteıik, Beıbarys Jamaquly 1223 jyly dúnıege kelgen. Túrki áýleti Bahrıden shyqqan mamlıýkterdiń Mysyrdy bılegen tórtinshi sultany. Ony tarıhı shyǵarmalarda Beıbarys, Bıbarys dep te ataıdy. Kezinde jat elge qul bolyp satylyp barsa da, tektiligin tanytyp, qajymas qaırattyń, muqalmas jigerdiń úlgisin kórsetip, bılik basyna kóterilgen mámlúk qypshaqtardyń rýhy tek arada jeti ǵasyr ótkende ǵana baryp, Beıbarys esimi arqyly atamekenine oraldy. Qazir óziniń kindik qany tamǵan jerinde – Jaıyq ózeniniń jaǵasyndaǵy Atyraý qalasynda bıik tuǵyrǵa ornyqqan Beıbarystyń eskertkishke aınalǵan alyp tulǵasy táýelsiz eldiń araıly tańyn jerlesterimen birge qarsy alyp, óshpes aıǵaǵyndaı bolyp asqaq tur.

Quldyqtan shyǵyp qaıratkerlik deńgeıge kóterilgen tulǵa týraly buǵan deıin birneshe kınofılm men derekti kitap jaryq kórgen bolatyn.


Seıchas chıtaıýt