«Sultan Az-Zahır Beıbarys» meshiti Mysyr men Qazaqstan úshin ǵana emes, ıslam álemi úshin de biregeı mádenı mura -Áshimbaev

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasy boıynsha Qazaqstan Parlamenti Senatynyń Tóraǵasy Máýlen Áshimbaev Mysyrda Beıbarys sultan meshitiniń ashylý rásimine qatysty, dep habarlaıdy QazAqparat.

Іs-shara dańqty bıleýshiniń 800 jyldyǵyna oraı uıymdastyrylyp otyr. Saltanatty jıyn barysynda Palata Spıkerimen birge Ál-Azhardyń Joǵarǵy ımamy, sheıh Ahmed at-Taıeb, din ókilderi, sondaı-aq, Qazaqstan men Mysyrdyń memleket jáne qoǵam qaıratkerleri sóz sóıledi.


Máýlen Áshimbaev óz sózinde Beıbarys sultannyń esimi jahan tarıhyna dana ári ádil bıleýshi, uly qolbasshy retinde altyn árippen jazylǵanyn atap ótti. Sondaı-aq ol Beıbarystyń 800 jyldyǵy qazaq halqy men mysyrlyqtar úshin máni tereń, mańyzy zor oqıǵa ekenin tilge tıek etti.

«Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev Beıbarys sultannyń 800 jyldyǵyna arnalǵan is-sharalarǵa qatysýshylarǵa óziniń jyly lebizin joldady. Memleket basshysy bul mereıtoıdy joǵary deńgeıde atap ótýge basa mán berip otyr. Mereıli data aıasynda 600-den astam is-shara uıymdastyrylady. Onyń bir bóligi Mysyr jerinde ótkizilip jatyr. Jalpy, eki halyqtyń baılanysy tereńnen tamyr tartady. Sonyń bir bastaýynda Mysyr shejiresindegi mámlúkter kezeńi turǵany belgili. Onyń ishinde Beıbarys sultannyń esimi erekshe atalady. Ol – memleket basqarý isinde dana sheshimderimen daralanǵan bıleýshi. Uly qolbasshy Mysyrdy basqaryp turǵan kezinde meshit, medreseler saldyrýǵa, eldiń rýhanı ilimmen birge ǵylym-bilimdi de qatar ıgerýine úlken kóńil bóldi. Búgin kúrdeli jóndeýden keıin qaıta ashylyp otyrǵan «Sultan Az-Zahır Beıbarys» meshiti Mysyr men Qazaqstan úshin ǵana emes, ıslam álemi úshin de biregeı mádenı mura ekeni anyq. Sondyqtan ony qaıta qalpyna keltirý – álemdik tarıh pen mádenıet úshin mańyzdy oqıǵa», – dedi Máýlen Áshimbaev.


Sonymen qatar Palata Spıkeri eki el arasyndaǵy yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa úlken úles qosqany úshin Qazaqstan Prezıdentiniń Jarlyǵymen Ál-Azhardyń Joǵarǵy ımamy, sheıh Ahmed at-Taıeb І dárejeli «Dostyq» ordenimen jáne Mysyr Parlamenti Senatynyń Tóraǵasy Abdel Ýahab Abdel Razek ІІ dárejeli «Dostyq» ordenimen marapattalǵanyn aıtty. Sondaı-aq eki halyq arasyndaǵy mádenı-rýhanı baılanystyń aıasyn keńeıtý jolynda belsendiligimen tanylǵan Mysyrdyń basqa da birqatar din, memleket jáne qoǵam qaıratkerleri Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik nagradalarymen marapattaldy.

Óz sózinde Máýlen Áshimbaev Qazaqstan men Mysyr Arab Respýblıkasy arasyndaǵy dostyq pen senimge negizdelgen dıplomatııalyq qarym-qatynasqa 30 jyl tolǵanyn atap ótti. Sonymen qatar ózara yntymaqtastyqtyń nyǵaıýyna, birinshi kezekte, eki eldiń memleket basshylarynyń joǵary deńgeıdegi baılanysy yqpal etip otyrǵanyna nazar aýdardy.

«Qazaqstan Táýelsizdik alǵan kezeńnen bastap Mysyr Arab Respýblıkasymen baılanys jańa deńgeıde damydy. Osy jyldar ishinde ózara yntymaqtastyqty nyǵaıtý jolynda túrli salada aýqymdy jumys atqaryldy. Ásirese, mádenı-rýhanı baǵytta birqatar birlesken jobalardy sátti iske asyrdyq. Sonyń jarqyn bir mysaly retinde Almaty qalasyndaǵy «Nur-Múbárak» ýnıversıtetin aıtýǵa bolady. Beıbarys sultan meshitiniń qaıta qalpyna keltirilýi de osyndaı birlesken jumystyń ıgi nátıjesi ekeni sózsiz. Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev pen Egıpet Prezıdenti Abdýl-Fattah As-Sısı meshittiń jóndelýine erekshe kóńil bólip, úlken qoldaý kórsetti. Aldaǵy ýaqytta bul oryn bizdiń halyqtarymyzdyń arasyndaǵy altyn kópir bolady dep senemiz», – dedi Qazaqstan Parlamenti Senatynyń Tóraǵasy.

Sonymen qatar Máýlen Áshimbaev Ál-Azhardyń Joǵarǵy ımamy, sheıh Ahmed at-Taıebpen ekijaqty kezdesý ótkizdi. Kezdesýde taraptar konfessııaaralyq dıalogty damytýdyń mańyzdy máseleleri men perspektıvalaryn talqylady. Palata Spıkeri Qazaqstan men Ál-Azhardy uzaq ýaqyttan beri jalǵasyp kele jatqan qarym-qatynas pen álemde beıbitshilikti dáripteý jolyndaǵy ortaq ıdeıalar baılanystyratynyn aıtty. Osy rette sheıh Ahmed at-Taıeb byltyr Astanada ótken Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń VII Sezine belsendi qatysqanyn atap ótken jón.

«Ál-Azhar álemniń rýhanı damýynda mańyzdy ról atqarady. Siz beıbitshilik pen kelisimdi saqtaýǵa arnalǵan jahandyq deńgeıdegi bastamalarǵa belsendi qatysyp kelesiz. Osy rette Qazaqstan dinaralyq yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa basa mán berip otyr. Sizdiń Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń Sezine qatysýyńyz biz úshin úlken qoldaý boldy. Atalǵan Forýmnyń qorytyndysy boıynsha Deklaratsııa qabyldanǵany belgili. Búginde sol Qujattaǵy ıdeıalardy iske asyryp, dáripteý úshin tıisti jumys júrgizilip jatyr», – dedi Máýlen Áshimbaev.

Senat Tóraǵasy eki eldiń tyǵyz baılanysyndaǵy mańyzdy baǵyttardyń taǵy biri teologııalyq bilim ekenin tilge tıek etti. Bul rette qazaqstandyq dintanýshylardyń uzaq jyldar boıy Ál-Azhar ýnıversıtetinde bilim alyp, óz biliktilikterin arttyryp kele jatqanyn aıtqan abzal.

Sapar barysynda Máýlen Áshimbaev Mysyr Parlamenti Senatynyń Tóraǵasy Abdel Ýahab Abdel Razekpen de kezdesti.

Kezdesýde ol Mysyr Qazaqstannyń ıslam álemindegi mańyzdy jáne senimdi seriktesi ekenine toqtalyp, aldaǵy ýaqytta bizdiń el kópjaqty baılanysty odan ári damytýǵa múddeli ekenin jetkizdi. Senat Spıkeri ózara yntymaqtastyqty arttyrý jolynda parlamentaralyq baılanystyń róli mańyzdy ekenin aıtty.

«Sońǵy jyldarda bizdiń elderimizdiń memleket basshylarynyń arqasynda Qazaqstan men Mysyr arasyndaǵy yntymaqtastyq qarqyndy damyp keledi. Osy oraıda parlamentaralyq baılanys ekijaqty ózara is-qımyldyń ajyramas bóligi bolyp sanalady. Biz Parlamentterimizdegi dostyq toptarynyń jumysyn jandandyrýǵa múddelimiz. Osy rette bizdiń depýtattarymyzdyń mańyzdy máselelerge qatysty halyqaralyq uıymdar alańyndaǵy ustanymdary kóbine sáıkes kelip jatatynyn atap ótkim keledi», – dedi Máýlen Áshimbaev.

Odan bólek, suhbat kezinde Máýlen Áshimbaev Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń bastamasymen elimizde demokratııalyq úderisterdi nyǵaıtý úshin keshendi jáne júıeli jańǵyrtýlar júrgizilip jatqanyn aıtty.


Seıchas chıtaıýt