Sýdan sarsańy: Hartým «Afrıkanyń bas qaqpasy» mártebesinen aıyrylyp barady
Generaldar janjaly
Sýdandaǵy qazirgi qarýly qaqtyǵys osy jyldyń 15 sáýirinde general-leıtenant Abdel Fattah ál-Býrhan qolbasshylyq jasaıtyn Sýdan Qarýly kúshteri men general-leıtenant Mohamed Hamdan Dagolo basshylyq jasaıtyn Shuǵyl áreket etý kúshteri arasyndaǵy alaýyzdyq ashyq teke-tireske ulasty.
Armııa qolbasshysy Abdel Fattah ál-Býrhan (sonymen qatar ol eldiń basqarýshy organy – Táýelsiz keńesin de basqarady) sáýirde Shuǵyl áreket etý kúshterin búlikshiler dep aıyptap, olardy taratý týraly sheshimin jarııa etti. Onyń aıtýynsha, arnaýly jasaq Armııa shtabyn jáne el astanasy Hartým qalasynyń ómirlik mańyzy bar aýdandaryn basyp alý úshin shabýyl jasaýǵa daıyndalǵan. Osydan keıin Shuǵyl áreket etý kúshteri shtabyn basyp alýǵa áreket jasaldy.
Sońǵy ýaqytqa deıin Táýelsiz keńes tóraǵasynyń orynbasary qyzmetin atqarǵan general Mohamed Hamdan Dagolo óz atyna aıtylǵan aıyptaýlardyń bárin teriske shyǵardy.
Esterińizge sala keteıik, 2021 jylǵy áskerı tóńkeristen keıin Sýdandaǵy bılik eki generaldyń ýysyna tústi. Olar shamamen 30 jyl boıy eldi bılegen dıktator Omar ál-Bashırdi bılikten yǵystyrý jolynda odaqtas bolǵan edi. Alaıda, túptep kelgende bılik áskerılerden azamattyq saıasatkerlerge berilýi tıisti eldegi kezekti ótpeli kezeń aıasyndaǵy sońǵy aılarda áskerıler arasynda túbegeıli qaıshylyqtar týyndady. Osy maqsatta 2022 jyly BUU-nyń Sýdandaǵy mıssııasyn, Afrıka odaǵyn jáne Damý máseleleri jónindegi úkimetaralyq organdy qamtıtyn úsh jaqty mehanızm iske qosyldy. Ol reformalarǵa daıyndyqty qamtamasyz etýi kerek bolatyn.
2022 jyldyń jeltoqsanynda Abdel Fattah ál-Býrhan, Mohamed Hamdan Dagalo jáne «Bostandyq pen ózgerister kúshteri» demokratııashyl koalıtsııasynyń jetekshileri Sýdan áskerıleri bılikten alystap, Shuǵyl áreket etý kúshteri Qarýly kúshterdiń quramyna kirýi kerek degen kelisimge kelgen edi. Biraq Shuǵyl áreket etý kúshterin turaqty armııa qataryna qosý merzimderin kelisý máselesi sheshilmeı qaldy. Abdel Fattah ál-Býrhan eki-úsh jyldyq kezeńdi jaqtasa, al Mohamed Hamdan Dagolo kem degende 10 jyldyq merzimde derbestigin saqtap qalýǵa tyrysty. Sonymen qatar, Qarýly kúshterdiń Bas qolbasshysynyń bolashaǵyna qatysty másele de daý týdyrdy. Armııa Abdel Fattah ál-Býrhandy ózderiniń jetekshisi sanasa, Shuǵyl áreket etý kúshteri bul laýazymda azamattyq tulǵanyń bolǵanyn qalady. Túptep kelgende, dál qazirgi jaǵdaıda eki general da óz bıligin saqtaý úshin kúresip, ony áskerı ádispen jasaýǵa tyrysyp baǵýda.
Gýmanıtarlyq daǵdarys problemalary
BUU málimetterine sáıkes, Sýdan qaqtyǵys bastalǵannan beri gýmanıtarlyq daǵdarysqa tap boldy: 200 myńǵa jýyq adam elden tys jerlerge, negizinen Mysyrǵa, Chadqa jáne Ońtústik Sýdan men Ortalyq Afrıka Respýblıkasyna qashty. Kem degende 700 myń adam Sýdannyń basqa aımaqtarynan pana tapty. BUU boljamynsha, bıyl Sýdannan mıllıonnan astam adam bosyp ketedi.
Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń málimetinshe, sáýir aıynan bastap Sýdanda 850 adam qaıtys boldy, taǵy 5,5 myń adam zardap shekti. Hartýmdaǵy balalar úıinde kem degende 71 bala soǵys bastalǵannan beri gýmanıtarlyq kómektiń, onyń ishinde medıtsınalyq preparattardyń bolmaýyna baılanysty kóz jumdy. Sondaı-aq, elde urlap áketý jáne jónsiz tutqyndalý, BAQ qyzmetkerlerin qýdalaý ári jábirleý jaǵdaılary jıilep ketti.
Qazirgi ýaqytta elde medıtsınalyq taýarlar, dári-dármekter taýsylyp jatyr. Kóptegen aýrýhanalar jumys istemeıdi. Aýyz sýdyń, azyq-túlik pen otynnyń bólshek saýda baǵasy aıtarlyqtaı ósti. Jaǵdaı jańbyrly maýsymnyń bastalýymen kúrdelene túsýde. Bul kezde maýsymda eldegi joldardy sý shaıyp, azamattardyń júris-turysy, sondaı-aq gýmanıtarlyq júk jetkizý qıynǵa soǵady.
Sýdandaǵy gýmanıtarlyq ahýal zorlyq-zombylyq ýshyqqanǵa – soǵys is-qımyldary bastalǵanǵa deıin de aýyr edi. 15,8 mln adam kómekke muqtaj boldy. Bul eldegi jalpy halyqtyń shamamen úshten birin quraıdy. BUU sýdandyqtarǵa ishki jáne syrtqy taraptan kómek retinde 2,56 mıllıard dollar surap otyr. Esepteýlerge sáıkes, bul qarajat jyl sońyna deıin 18 mıllıon adamdy qoldaýǵa jetkilikti bolýy tıis.
«Sýdandyqtarǵa gýmanıtarlyq apat tónip tur. Aýrýhanalar qıraǵan. Gýmanıtarlyq júk qoımalary tonalǵan. Mıllıondaǵan adam azyq-túlik tapshylyǵy problemasyna dýshar bolyp otyr», - dep atap ótedi Sýdandaǵy ahýalǵa qatysty pikir bildirgen BUU bas hatshysy Antonıý Gýterrısh.
El taǵdyry bulyńǵyr
Sýdandaǵy qazirgi jaǵdaı turaqsyz. Qarsylas kúshter úshinshi elderdiń araaǵaıyndyǵymen qaqtyǵysty toqtatý rejımin ornatýǵa keliskenimen bılikke degen talaptarynan bas tartpaı otyr. Sonyń saldarynan sáýir aıynan bastap qazirgi ýaqytqa deıin birneshe ret jańa qaqtyǵystar oryn aldy. Halyqaralyq araaǵaıyn bastama jasaǵan beıbit kelissózder atysty toqtatý rejıminiń buzylýyna baılanysty únemi buzylady. Degenmen, 11 mamyrda Djıddada Saýd Arabııasy men AQSh-tyń deldaldyǵymen soǵysýshy taraptar beıbit turǵyndardy qorǵaý jáne gýmanıtarlyq kómektiń qaýipsiz jetkizilýin qamtamasyz etý týraly mindetteme deklaratsııasyna qol qoıdy.
Maýsym aıynyń basynda AQSh Sýdannyń qarýly kúshterimen de, Shuǵyl áreket etý kúshterimen de baılanysty eldegi uıymdar men kompanııalarǵa jańa sanktsııalar engizdi. Alaıda, bul soǵysty toqtatýǵa oń áserin tıgize almady. Hartýmda, sonymen qatar eldiń kommertsııalyq ortalyǵy Omdýrmanda artıllerııalyq kúshterdiń kómegimen dúrkin-dúrkin shaıqastar oryn alýda. Biraq, ótken senbi qaqtyǵys bastalǵannan bergi eń tynysh kún boldy. Degenmen jeksenbi, 12 maýsymda soǵys is-qımyldary tyń qarqynmen qaıta bastaldy. Qaqtyǵystar Omdýrmannyń soltústiginde, Chad shekarasyna taıaý El-Geneınde jáne Hartýmnyń ońtústik-batysyndaǵy Soltústik Kordofan shtatynyń astanasy El-Obeıdte boldy.
9 maýsymda Sýdannyń Syrtqy ister mınıstrligi BUU Bas hatshysynyń arnaýly ókili Folker Pertesti Dagalony qoldady jáne janjaldyń órshýine yqpal etti dep aıyptap, «persona non grata» dep jarııalady.
Ejelgi eregestiń kesirinen qaqtyǵys kúsheıe túsýde
Sýdandaǵy jaǵdaı musylmandar men putqa tabynýshylar, arab jáne Afrıka halqy arasynda kóp jaǵdaıda dinı jáne etnıkalyq arazdyqtan týyndaǵan taıpalar arasyndaǵy ishki qaqtyǵystardyń áli de jalǵasy saldarynan kúrdelene túsýde.
Aıtalyq, bastalǵan qaqtyǵys aıasynda eldiń batysyndaǵy Darfýr aımaǵynda soǵys is-qımyldary qaıta jandandy. Bul aımaqta 2003 jyly arab jasaqtary men arab emes toptar, onyń ishinde arab kóshpeli rızeıgat taıpasynyń músheleri men arab emes taıpalyq masalıt fermerleri arasynda qaqtyǵys alǵash ret oryn aldy. Olardyń arasyndaǵy kúres sý resýrstary men jer ýchaskeleriniń azaıýyna baılanysty bolyp jatyr.
Halyqaralyq qoǵamdastyqtyń kúsh-jigeri ázirge naqty nátıje berer emes. Biraq, mundaı araaǵaıyndyq taraptardyń kelissóz ústeline oralýynyń jalǵyz úmiti bolyp qala bermek. Áıtpese, kóptegen seriktes «Afrıkanyń basty qaqpasy» dep sanaıtyn Sýdan naqty bolashaǵy, jahandyq ózara árekettestikte belsendi róli joq jáne óziniń geografııalyq áleýetin júzege asyra almaıtyn elge aınalady.