Sýdıalardyń quqyqtyq mádenıeti qandaı bolýy kerek
Árbir sýdıanyń sana seziminiń joǵary bolýy, jaqtarǵa túsinistikpen qaraýy, salmaqty ári sabyrly jaýap bere alýy, sýdıalardyń quqyqtyq mádenıetiniń joǵary bolýy ol sýdıanyń eń basty qasıeti bolyp tabylady.
Endi sol mádenıettilik degenimizdiń ózi ne? Taratyp aıtatyn bolsaq, mádenıet ol jalpy ekige bólinedi. Birinshi mádenıettilik ol adamnyń ádepti sóıleı bilýi, ortada óz-ózin ustaı bilýi, adamı turǵydaǵy mádenıettiligin tanytsa, ekinshisi quqyqtyq mádenıettilik ol quqytyq saýattylyqtan týyndaıdy.
Jalpy quqyq degenimiz - ol zań erejeleriniń normasy, al zań, ol ereje bolyp tabylady. Osydan baryp quqyqtyq mádenıettilik týyndaıdy. ıAǵnı, quqyqtyq mádenıettiń eń birinshi satysy ol adamgershilik.
Sondyqtan, adamgershilik árbir sýdıalardyń boıynan tabylýǵa tıis degen sóz.
Sýdıalardyń adamgershiligi, adaldyǵy, onyń jan - dúnıesiniń baılyǵy jáne biliktiligi ádilettiliktiń negizgi ólshemi.
Sot júıesine kezdeısoq adamdardyń ótip ketpeýin, basty nazarda ustaý kerek. Keıbir sýdıalardyń joǵarydaǵy talaptarǵa saı bolmaı jatatyny belgili. Sondyqtan, sot júıesine bilimdi, bilikti, mádenıeti óte joǵary, syrtqy kelbetimen, ishki tazalyǵymen óziniń sýdıa degen laýazymǵa saı ekenin kórsete alatyn sýdıalar kelip qosylyp jatsa, onda Qazaqstan Respýblıkasynyń sot júıesiniń bolashaǵy zor dep aıtýǵa bolady.
Endi, sýdıalardyń ımıdjine toqtalatyn bolsaq, ımıdj degenimizdiń ózi adamdardyń syrtqy kelbeti, mádenıeti, tárbıesi, biliktiligi, ózin jaqsy jaǵymdy kórsete alýy.
Sýdıalarǵa qoıylatyn talaptar: meıirbandy bolý, sana seziminiń joǵary bolýy, sotqa júginýshi taraptarǵa túsinistikpen qaraýy, sot protsessterin salmaqty, sabyrly jáne saýatty túrde júrgizýi jaýap bere alýy eń basty qasıeti bolyp tabylady. Sotqa júgingen árbir azamat sotqa kómek izdep, ádiletti sheshim tabý úshin keledi. Ot taraptarǵa birdeı jáne qurmetpen qaraýy tıis. Endi sol azamattardyń talap aryzdaryn sot protsesterinde qaraǵanda sýdıa taraptardyń aryz,shaǵymyn yntamen tyńdap, taraptardyń aıtysýy men teń quqyqtylyǵyn qamtamasyz etip otyrsa, obektıvtilik pen ádildikti saqtaı otyryp, istiń mán jaıyn tolyq jáne obektıvti zerttep, taraptardyń quqyqtaryn iske asyrýyn zań sheńberinde júzege asyrýyn qamtamasyz etse, eki jaqtyń da sot ádil sheshim shyǵaratynyna kúmán tuǵyzbaıdy. Al,endi kerisinshe sotqa júgingen azamattarǵa sýdıalar dóreki sóılep, daýys kóterip jatsa, taraptardyń talaptaryna qulaq aspaı, olar tyńdalmaı jatsa, onda ol sýdıalar taraptardyń sot bıligine degen senimsizdiniń qalyptasýyna jol beredi jáne ózderiniń mádenıetsizdigin tanytady. Sodan baryp, jalpy sot júıesine degen nashar pikir qalyptasady. Árıne, ondaı sýdıalardyń bar ekendigi kóńilge kirbiń uıalatady. Sondyqtan ár sýdıanyń sot protsesterin júrgizý barysynda ózderin sypaıy ustap, mádenıetteriniń joǵary ekendigin kórsete alǵandyǵy, olardyń biliktilikteri, sot júıesiniń ımıdjin kóterýge qosqan úlesteri dep túsingenimiz durys.
Almaty qalasynyń mamandandyrylǵan
aýdanaralyq ekonomıkalyq sotynyń B.R.Aǵajanova
sýdıasy