Sýbsıdııa «syıy»: Sharýalar túlikti asyldandyrýǵa asyǵyp jatyr

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Sharýa qojalyǵyn qurǵan azamattar mal basy sanyn kóbeıtýdi maqsat etip qana qoımaı, asyldandyrý jumystaryna basa mán berip otyr. Sebebi ónimniń sapasyn arttyrýǵa múmkindik bar. Asyldandyrýǵa bet burǵandarǵa memleket tarapynan beriletin sýbsıdııa mólsheri de az emes.</p>

Elimizde, ásirese, iri qarany asyldandyrý jumystary júıeli jalǵasyp jatyr. Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń agenttik tilshisine bergen málimetine súıensek, 2010 jyly Qazaqstanda 344,1 myń bas asyltuqymdy iri qara tirkelse, 2022 jyly kórsetkish 1 128,6 myń basqa artqan.

«Sútti baǵytta 137,2 myń bas, sútti-etti baǵytta 153,1 myń bas jáne etti baǵytta 838,6 myń bas sıyr tirkeldi. Kóbine qazaqtyń aqbas sıyry, golshtın, qara-ala, gereford, qalmaq, áýlıekól, sımmental, angýs tuqymdy iri qara ósiriledi. Іri qara mal sharýashylyǵyn damytý úshin memleket tarapynan qoldaý sharalary qarastyrylǵan. Atap aıtsaq, 2022 jyly etti jáne sútti baǵyttaǵy iri qara sharýashylyǵyn damytýǵa 60 mlrd teńge qarajat bólinse, 2023 jyly shamamen 70 mlrdtan astam qarajat berildi», – deıdi Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti.

Asyltuqymdy mal sharýashylyǵyn damytýdy, mal sharýashylyǵynyń ónimdiligin jáne ónim sapasyn arttyrýdy sýbsıdııalaý qaǵıdalaryna sáıkes, iri qara mal sharýashylyǵyn qoldaý úshin sýbsıdııalaýdyń birneshe túri bar. Máselen, asyltuqymdy analyqty TMD elderinen, Ýkraınadan satyp alsańyz ár basqa 225 myń teńge beriledi. Al Aýstralııadan, Soltústik jáne Ońtústik Amerıka elderinen, Eýropa elderinen ákelingen, satyp alynǵan iri qara úshin 300 myń teńge qarastyrylǵan. Asyldandyrý jumystary el ishinde júrgizilse, 150 myń teńge sýbsıdııa úlestiriledi.