Sý tasqyny máselesin birjola sheshýge bola ma
Shyndyǵynda, jergilikti atqaminerler Úkimet basshysy júktegen tapsyrmalarǵa salǵyrt qaramaı ma, joq, álde tabıǵattyń alapat kúshi me, jyl saıyn aýyl halqy sýdyń tasqynynan japa shegip, qoımalar da, kópirler de, avtomobıl joldary da buzylady. Sodan bıýdjetten qyrýar qarjy bólinedi. Kelesi jyly osy jaǵdaı taǵy qaıtalanady. Úkimettiń ózi de odan sharshaǵan sııaqty. Búgin Premer-Mınıstr Baqytjan Saǵyntaev atalǵan máseleni birjola sheshýdiń jolyn usyndy. Óz atynan ǵana emes, Premer halyqtyń usynysyn jetkizdi.
«Sý tasqynyna qarsy sharalarǵa jylda qazynadan qarajat bólemiz. Buryn «aqsha qumǵa ketip jatyr» desek, qazir «sýǵa ketip jatyr» dep aıtatyn boldyq... Jaqynda men turǵyndardyń úndeýin oqydym. Halyq bizdiń salyp jatqan dambalarymyzǵa, topyraq úıip jatqanymyzǵa senýden qalyp barady. Báribir sý shaıyp ketedi deıdi. Sonda adamdar «bizge dambalardy salmaı-aq qoıyńyz, odan da basqa jerge úı salyp berińiz» degen usynys jasap jatyr. Mıllıardap aqsha jumsaǵansha bir ret qaýipsiz aımaqtaǵy jańa jerge úı salyp bergen tıimdi ǵoı», - deıdi Baqytjan Saǵyntaev. Jergilikti ákimdikter buǵan qalaı qaraıdy?
Aqmola oblysynyń ákimi Málik Myrzalın Atbasar máselesin týra solaı sheshýge bolady dep otyr. Aımaq basshysy esep-qısabyn da jasap qoıǵan eken. Onyń aıtýynsha, 9 shaqyrymǵa sozylatyn óndiristik dambany salýǵa, kem degende 10 mlrd teńge ketedi. Al qaýipti jerde otyrǵan 530 otbasy úshin basqa jerde úı salyp bergenge 3-5 mlrd teńgedeı qarajat qajet. Osylaısha, shyǵyndy úsh esege qysqartýǵa múmkindik bar. «Shyny kerek, jańa shaǵyn aýdandy salyp, sý tasqyny máselesin tolyǵymen jaýyp tastaýǵa bolady», - dep atap kórsetti Málik Myrzalın.
Sonymen Aqmola oblysy sý tasqynynyń zardabyn azaıtýdyń bir jolyn ózderi taýyp otyr. Alaıda Aqmola oblysynan keıin atalǵan máseleni eshkim qozǵaǵan joq. Aqtóbe oblysynyń ákimi Berdibek Saparbaev qana halyqty qaýipsiz jerge tolyǵymen kóshirý qajettigin, ondaı jumystar júrgizilip jatqanyn jetkizdi. Oblysta atqarylǵan jumystar da joq emes. Búginge deıin 110 otbasy basqa jerden úı aldy. Olardyń ishinde jer alǵandar da, páterge kirgender de bar. «Endi, 360 otbasy qaldy. «Nurly jer» bola ma, sol baǵdarlama boıynsha aqsha bólinse, olardy da kóshirýge bolady. Sonda keleshekte sý tasqynyna qatysty eshqandaı másele týyndamaıtyn edi. Bizdiń ótinishimiz, osy bastamamyzdy qoldasańyzdar», - dedi Berdibek Saparbaev. Árıne, atalǵan bastamany qoldaý úshin «Nurly jer» baǵdarlamasyna ózgeris engizý kerek. Máselen, qaýipti jerlerde turatyn azamattarǵa kezeksiz jer ýchaskesin berýge, ıa bolmasa, turǵyn úı jınaq júıesi men ıpoteka jaǵynan jeńildik jasaýǵa bolady. Arnaıy qarjy bólýge de bolatyn edi. Alaıda bunyń barlyǵyna biraz ýaqyt ketetin tárizdi. Sodan bolar, Úkimet basshysy Baqytjan Saǵyntaev oblys basshysynyń ótinishin ázirshe jaýapsyz qaldyrdy.
Negizi, búginde sý tasqynyn aldyn alý sharalaryna da bıýdjetten qyrýar qarajat bólinetini belgili. Daıyndyqqa beriletin aqshanyń ózine birneshe jańa aýyldy turǵyzýǵa bolatynyn ákimderdiń ózderi aıtyp otyr. Halyqty evakýatsııalaý, janar-jaǵar maı, tóbe-tóbe qum qaptary, jarylǵysh zattar, tamaq jáne taǵy basqa shyǵyndardy qosqanda biraz qarajat shyǵady eken. Máselen, bıyldyń ózinde jergilikti jerlerde tótenshe jaǵdaılar úshin 24,7 mlrd teńge qarastyrylǵan. Málik Myrzalınniń esebine salsaq, ol aqshaǵa 5 birdeı shaǵyn aýdandy salyp shyǵýǵa bolady. Byltyr sý tasqynynan kelgen zardapty joıýǵa 12,5 mlrd teńge jumsaldy. Demek, eki ne úsh jańa aýyldyń aqshasy «sýǵa ketti».
Aıtpaqshy bıyl jyldaǵyǵa qaraǵanda soltústik óńirde qar az tústi. Degenmen, jer bir jarym metrge deıin qatyp tur. Al aýa raıy kúrt jylynyp ketse, erigen qardyń sýy jerge sińbeı, jan-jaqqa jaıylyp ketýi ábden múmkin. Alda áli borandar bar. Sondyqtan qardyń kólemi kóbeıedi. QR Іshki ister mınıstri Qalmuhanbet Qasymovtyń sózine sensek, Syrdarııa ózeninde muz keptelse, Ońtústik Qazaqstan men Qyzylorda oblystarynda sý jaıylýy yqtımal. Budan bólek, Aqmola, Qaraǵandy, Qostanaı men Soltústik Qazaqstan oblystarynda ózenderdiń tasý qaýpi bar.
Osy oraıda jergilikti bıliktiń jaýapsyzdyǵyn da aıtpasa bolmaıdy. Sebebi sý qoımalarynyń barlyǵy birdeı tasqyn sýdy ótkizýge daıyn emes. Al Sý kodeksine sáıkes, eldi mekenderde sý tasqynyna qatysty eskertý sharalary atqarylýy shart. Alaıda jergilikti jerde ondaı sharalar júrgizilmeıdi. Máselen, Aqtóbe oblysynyń gıdrotehnıkalyq nysandarynda eskertý sharalaryna qatysty josparlar múldem jasalǵan joq. Aqmola oblysynda tek respýblıkalyq nysandarda ǵana qorǵanys sharalary júrgizildi. Al jekemenshik jáne kommýnaldyq nysandarda ondaı josparlar atymen joq. Sol sııaqty Soltústik Qazaqstan oblysynda tıisti jumystar atqarylmaı keledi. «Qaraǵandy oblysynda Samarqand pen Yntymaq sý qoımalarynda jınalǵan sýdyń kólemi qazirdiń ózinde ótken jyldyń kórsetkishinen joǵary bolyp tur. Aýa-raıy kúrt jylynyp, qar erı bastasa, sýdy apattyq rejımde túsirýge týra keledi. Ondaıda tómende otyrǵan 44 eldi mekendi sý basýy ábden múmkin. Budan bólek, daladan keletin qardyń sýy taǵy bar. Sońǵy úsh jyldyń ishinde 57 aýyldy erigen qardyń sýy basty. Qazirgi kezde Aqmola, Almaty, Shyǵys Qazaqstan, Batys Qazaqstan, Qaraǵandy, Pavlodar men Soltústik Qazaqstan oblystarynda 160 eldi mekenge erigen qardyń qaýpi tónip tur», - deıdi Qasymov myrza.
Túıindeı aıtsaq, bizde sý tasqynyna qarsy sharalar úshin de qyrýar qarajat bólinedi. Al solaı bola tura ondaı sharalar tıisti deńgeıde atqarylmaıdy. Endeshe kóktemgi sý tasqynyna qarsy sharalardyń durys atqarylmaǵany kimge kerek? Kim úshin tıimdi? Osy oraıda byltyr paramen ustalǵan Atbasar aýdanynyń ákimi Andreı Nıkıshov eske túsedi. Ol óz orynbasarymen birge sý tasqynyna qarsy bólingen bıýdjet aqshasyn jymqyrýdyń ońaı jolyn tapqan bolatyn. Joldy jóndeý, áleýmettik nysandardy qalpyna keltirý, dambany kúsheıtý jáne taǵy basqa sharalarǵa qarastyrylǵan qyrýar aqsha naqty bir kompanııalarǵa berildi. Olar sol aqshanyń bir bóligin aýdan ákiminiń «komandasyna» jetkizip otyrǵan eken. Demek, jergilikti jerde kóktemgi sý tasqynyna qarsy sharalar durys atqarylmasa, aldymen ákimderdiń repýtatsııasyna kóleńke túsedi.
Árıne, árbir aımaqta qaýipti jerde turatyn halyqty birjola jańa jerge kóshirip, jańadan úı salyp berse, quba-qup. Bıýdjet aqshasy da únemdeledi. Úkimettiń jyl saıynǵy bas aýrýy da azaıady. Degenmen, bul jerde bir mańyzdy másele bar sııaqty. Búginde jer úıde turatyn keıbir otbasylardy kópqabatty úılerge qonystandyryp jatady. Aýyldyń halqy ondaıǵa kelispeıdi. Sebebi aýyldyń halqy jańa jerde de mal ustaǵysy keledi, sharýashylyq jasaǵysy keledi. Halyqtyń osy bir talaby eskerilgeni durys...