Sý tasqyny saqtandyrý naryǵyna qalaı áser etti

<p>ALMATY. KAZINFORM &ndash; QR Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi memlekettik organdarmen jáne halyqaralyq sarapshylarmen birlese otyryp, tótenshe jaǵdaılar kezinde memleket pen saqtandyrý uıymdarynyń ózara is-qımyl mehanızmin ázirlep, zalaldy óteý tártibin anyqtap jatyr.</p>

Apattyq táýekelderden saqtandyrýdy engizýdiń negizi sebebi, tabıǵı apattardyń, sonyń ishinde Qazaqstandaǵy aýqymdy sý tasqyndarynyń qarqyndylyǵynyń artýy bolyp tur.

Qazir tabıǵı apattan kelgen shyǵyndy memleket negizinen bıýdjet qarajaty esebinen tóleıdi. Saqtandyrý ótemi óz múlkin tabıǵı apattardyń táýekelderinen saqtandyrý boıynsha aldyn ala sharalar qabyldaǵan azamattar men kásipkerlerdiń shaǵyn bóligin qamtıdy.

Bizdiń elde apattyq táýekeldi saqtandyrý erikti. 2023 jyly 366 myń erikti saqtandyrý sharty jasaldy, 2022 jylmen salystyrǵanda 11,6 paıyzǵa artqan. Sońǵy 5 jylda – 114%.

Al, el boıynsha turǵyn úılerdi tabıǵı apattardan saqtandyrý boıynsha ortasha qamtý  Almatyda 3,2% jáne 7,7%. Bul óńirimizdiń geografııalyq jáne klımattyq erekshelikterin eskeretin bolsaq, halyqaralyq standarttar boıynsha tómen kórsetkish.

«Eń durysy – memlekettik-jekemenshik áriptestik prıntsıpine negizdelgen qorǵaý mehanızmin qurý. Halyqaralyq tájirıbe kórsetkendeı, saqtandyrý uıymdary iri tabıǵı apattardan kelgen zalaldy tolyq óteı almaıdy. Aýmaǵy turaqty túrde tabıǵı apat táýekelderine ushyraıtyn elderdiń kópshiliginde apat táýekelinen saqtandyrý mindetti. Sonyń ishinde Túrkııa, Rýmynııa, Frantsııa, Ispanııa, Marokko, AQSh jáne Qyrǵyzstan bar», — dep atap ótti Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi tóraǵasy Mádına Ábilqasymova. 

Aıtýynsha,qazirgi ýaqytta Qazaqstanda da turǵyn úıdi mindetti nemese eseptelgen saqtandyrýdy engizý máselesi qarastyrylyp otyr. Saqtandyrý respýblıkada tirkelgen barlyq turǵyn úılerdi qamtýy múmkin. Mindetti saqtandyrý tólemderi belgilengen soma bolady. Mindetti saqtandyrýmen qatar, erikti saqtandyrý shartyn jasasqan azamattar da kóp shyǵyndy óteı alady.

Búgingi kúni dúnıejúzindegi birde-bir memleket óz aýmaǵynda bolyp jatqan apattardan zalaldy derbes óteı almaıdy, otandyq saqtandyrý uıymdarymen qatar halyqaralyq qaıta saqtandyrý uıymdary da iri táýekelderdi qaıta saqtandyrýǵa qatysýy kerek.

Saqtandyrýdyń eń tómengi tólem mólsherin anyqtaý úshin saqtandyrýǵa jatatyn jyljymaıtyn múlik obektileri boıynsha olardyń qurylym túri, salynǵan jyly, jer silkinisinen qorǵaý deńgeıi jáne basqa da parametrler boıynsha sıpattamalaryn qamtıtyn keshendi statıstıka qajet.

Sondaı-aq, jyljymaıtyn múliktiń joıylý dárejesine baılanysty, zalaldy óteý mólsheri týraly tarıhı aqparatqa qol jetkizý mańyzdy.

Apattyq táýekelderden saqtandyrýdy engizý aktýarlyq esepteýlerdi jáne tıisti zańnamalyq túzetýlerdi ázirleýdi talap etedi. Turǵyn úıdi mindetti saqtandyrýdy engizý týraly sheshim qabyldanǵan jaǵdaıda jeke zańnamalyq akt qajet bolady.