Sý tasqyny: Aqtóbede 300-den astam úı satyp alyndy
Aqtóbe oblysynda kóktemgi sý tasqynynan keıin qalpyna keltirý jumysy júrip jatyr. Qazirgi kezde jergilikti deńgeıde tótenshe jaǵdaı jarııalanǵan 6 aýdanda qurylys júrip jatyr. Al Aqtóbe qalasy boıynsha jańa páter satyp alynady.
«Sý tasqynynan keıin Aqtóbe oblysynda barlyǵy 4 myńnan astam úı ıesi ótinish berdi. Onyń 2600-den astamy saıajaı aýmaǵynda ornalasqan. Qazirgi kezde tehnıkalyq tekserý júrgizildi, baǵalaý komıssııasynyń qorytyndysy tanystyrylyp jatyr. Óńirde barlyǵy 517 úı salý josparlanǵan. Búginde báriniń qurylysy bastalyp, júrip jatyr. Al úıi jaramsyz bolǵan 486 otbasyna daıyn úı satyp alynady. Onyń 307-i alyp úlgerdi», - dep habarlady Aqtóbe oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti.
Oblysta barlyǵy 3 myńnan astam úı jóndeýge jaramdy dep tanyldy. Onyń 2 myńǵa jýyǵynda jóndeý júrgizildi. Aıtyp óteıik, jóndeý, úı salý, úı satyp alý jumystaryna qazir «Qamqor Aqtóbe 2024» qoryna túsken qarjy da jumsalyp jatyr. Aqtóbeniń birneshe aýdanyndaǵy úı qurylysyna qarjy bólgen ERG kompanııasy da qaıyrymdylyq qor arqyly jumys istegendi jón dep tapty.
«Qorǵa túsken qarjydan Oıyl aýdany boıynsha 175, Yrǵyz aýdany boıynsha 134 úıdi salýǵa aqsha bólindi. Muǵaljar aýdany Jaǵabulaq, Birlik aýyldaryndaǵy 15 úıi de osy qarjyǵa salynyp jatyr. Keshegide Aqtóbe qalasynan 31 páterin satyp alyndy. Qarajat ERG kompanııanyń qorǵa aýdarǵan aqshasy. Qurylys barysyn ERG men qoǵamdyq qordyń tehnıkalyq baqylaýshy mamandary da tekserip otyrady, sapasyn turaqty qadaǵalaıdy. Sonymen qatar Aqtóbe qalasynda úıi jaramsyz bolǵan otbasylarǵa baspana satyp alý jalǵasady. Qalada qujaty joq, baspanasy jaramyz bolǵan adamdarǵa basymdyq beriledi», - dedi «Qamqor Aqtóbe 2024» qorynyń múshesi Jańalyq Ahash.
Eske salsaq, Aqtóbe oblysy boıynsha Yrǵyz aýdany Nura aýylynda ótken aptada ǵana úı qurylysy bastaldy. Munda 70-ten astam úı salynady. Barlyǵy 11 merdiger mekeme belgilendi.