Sý resýrstaryn basqarýdyń 10 jyldyq baǵdarlamasy ázirlenip jatyr
Elimizdegi egis alqaptarynyń 1 paıyzynda ǵana qarashirik mólsheri joǵary. Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń «Respýblıkalyq agrohımııalyq qyzmet» ǵylymı-ádistemelik ortalyǵy osyndaı qorytyndyǵa kelipti. 2015-2019 jyldar aralyǵynda ortalyq mamandary 17,9 mln gektar alqaptyń topyraǵyna agrohımııalyq zertteý júrgizgen. Bul eldegi jalpy egis alqabynyń 69,3 paıyzyna teń. Osynshama alqaptyń 76 paıyzynda qarashirik mólsheri tómen ekeni anyqtalǵan kórinedi. Ásirese sýarmaly eginshilikke qolaıly sanalatyn ońtústik óńirlerde qarashirik az bolyp shyqqan. Al gýmýs mólsheri ortasha alqaptardyń úlesi –23 paıyz. Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy alqaptardyń 50,7 paıyzynda qarashirik mólsheri ortasha ekeni belgili bolyp otyr. Sanmen sıpattasaq, óńirdegi 1,5 mln gektar alqap osy sanatqa jatady. Al gýmýstyń mólsheri joǵary dep tanylǵan alqaptardyń úlesi 2 paıyz deńgeıinde. Qostanaı, Shyǵys Qazaqstan oblystarynda da qarashirigi mol alqaptardyń úlesi 2 paıyzdyń aınalasynda. Alaıda Shyǵystaǵy qarashirigi mol telimderdiń kóbi taý bókterinde jatyr. Munda topyraq qarashirikke baı bolǵanymen, erte jetiletin daqyl egýdiń mańyzy zor.
Sovet zamanynda jer túgeldeı memlekettiń menshiginde bolǵandyqtan, egis alqaptaryn errozııadan saqtaýǵa da memleket jaýapty bolatyn. Tek josparly túrde tyńaıtqysh seýip qana qoımaı, ár oblys pen aýdannyń, aýyl men keńshardyń egis ratsıonyn baqylaýda ustaıtyn. Al qazir sharýa qojalyqtary men iri jer ıeleri de bıznes ókili bolǵandyqtan, aýmaqtyq ınspektsııalar men agronomdar dıqannyń ishki sharýasyna burynǵydaı kıligip, aıtqanymen júrgize almaıdy. Sondyqtan jerdi tıimdi paıdalaný jóninde keńes berip, nasıhat aıtýmen ǵana shekteledi. Esesine jerin kútip ustaıtyn sharýalardy qarjylaı yntalandyrý júıesi bar.
«Qazirgi ýaqytta tanaptardyń ónimdilik deńgeıin arttyrý maqsatynda memleket mıneraldyq tyńaıtqyshtardy satyp alýdy sýbsıdııalap otyr. Sýbsıdııa mólsheri tyńaıtqyshtardyń shyqqan eline qaramastan naryqtaǵy eń tómengi baǵasynyń jartysyna teń. Tyńaıtqyshqa beriletin sýbsıdııalar somasy jyl saıyn ulǵaıýda. 2019 jyly ǵylymı qajettiliktiń 18%-i engizildi. Tyńaıtylǵan alqap jalpy egis alqabynyń 25-30%-in quraıdy», - deıdi Agrotehnologııalar men argrohımııa basqarmasynyń basshysy Dınara Áshimova.
Agrarlyq salada alǵa ozyp ketken elder bul tusta dástúrli daqyldardyń ornyn raps, soıa sııaqty shyǵynyn eselep aqtaıtyn daqyldarman almastyryp tastaǵan búginde. Bul tendentsııa birtindep bizge de enip jatyr.
«Keıingi jyldary biryńǵaı bıdaı ǵana egiletin telimder men kúrish, maqta sııaqty sýdy kóp shyǵyndaıtyn daqyldardyń alqaptaryn qysqartyp, egistikti ártaraptandyrýǵa kúsh salynýda. Ol úshin kókónis-baqsha, jemshóp, maıly daqyldardyń alqaby keńeıtilip jatyr», - deıdi Dınara Áshimova.
Ulanǵaıyr dalamyzdyń bir shetindegi topyraǵy ekinshi shetindegi topyraqtan múlde ózgeshe ekenin ǵylymı zertteýler de dáleldep otyr. Bul reıtıngten soltústik óńirlerdegi dıqandar topyraqtyń qunaryna sense, ońtústik óńirler sýǵa senetinin kórýge bolady. Topyraq qunaryn saqtaý úshin udaıy sýbsıdııa bólinip otyrsa, sýarmaly alqaptardyń áleýetin barynsha paıdalaný úshin memlekettik baǵadarlamalar qolǵa alynyp keledi. Mysaly, agroónerkásiptik keshendi damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasy boıynsha 610 myń gektar alqapta sýarý júıelerin qalpyna keltirý kózdelgen. Osy meje boıynsha 2017-2019 jyldary 146 myń gektar sýarmaly alqap qalpyna keltirilgen.
Ósimdik sharýashylyǵy ónimderin óndirý jáne qaıta óńdeý departamentiniń melıoratsııa basqarmasynyń basshysy Medet Jádigerulynyń aıtýynsha, Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligi sý resýrstaryn basqarýdyń 2020-2030 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdaralamasyn ázirlep jatqan kórinedi. Sýramaly egiske jaramdy jerdiń qalǵan bóligi osy baǵdarlama aıasynda ıgerilýge tıis.
Qazaqstan bankteriniń aýylsharýashylyq jobalardy qarjylandyrýǵa qulyqsyz ekeni jıi aıtylady. Otandyq bankterdiń kejegesi keıin tartqanmen, halyqaralyq qarjy ınstıtýttary sýrmaly jerge salynǵan ár dollar erteń eselenip qaıtatynyn jaqsy túsinip otyr.
Máselen, Eýropa qaıta qurý jáne damý banki jalpy aýmaǵy 92,7 myń gektar alqapty sýarmaly etý jobasyna ınvestıtsııa salyp otyr. Ol jobaǵa Túrkistan oblysynan 25,7 myń gektar, Jambyl oblysynan 51,023 myń gektar, Aqtóbe oblysynan 15,9 myń gektar alqap kirgen. 2018-2024 jyldarǵa arnalǵan jobanyń jalpy quny 60,9 mlrd. teńge. Onyń 53,9 mlrd teńgesi nesıege alynsa, 7 mlrd teńgesi respýblıkalyq bıýdjetten qarastyrylǵan.
Al Islam damý banki Túrkistan jáne Almaty oblystaryndaǵy 136,4 myń gektar jerde sýarmaly júıelerdi qalpyna keltirý úshin 2018-2024 jyldar arasynda 48,3 mlrd teńge bólýge ýaǵdalasqan bolatyn.