Sý resýrstary mınıstrligi synaqtan ótkizgen preparat 37%-ǵa deıin sý únemdeýge múmkindik beredi

<p>ASTANA. KAZINFORM - Qazaqstanda sý únemdeýge múmkindik beretin majarlyq preparatty synaqtan ótkizýdiń alǵashqy kezeni aıaqtaldy, dep habarlaıdy Sý resýrstary jáne ırrıgatsııa mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti.</p>

Baspasóz qyzmetiniń málimetterinshe, mınıstrliktiń bastamasy boıynsha synaqqa 4 ǵylymı-zertteý ınstıtýty qatysty.

Bul Taraz qalasyndaǵy «Qazaq sý sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýty», Qyzylordadaǵy «Y.Jaqaev atyndaǵy Qazaq kúrish sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýty», «Maqta jáne baqsha aýyl sharýashylyǵy tájirbıe stantsııasy» jáne «Agrarlyq ınnovatsııalar ınstıtýty».

Synaq barysynda ár túrli topta jáne klımattyq jaǵdaıda preparattyń topyraqty ylǵaldandyrýǵa áseri, az mólsherde sýarý jaǵdaıynda ónimdilikti arttyrý syndy zertteý júrgizildi.

Ǵalymdar preparatty qoldana otyryp kúrish alańynda 37%-ǵa deıin sý únemdeýge bolatynyn málimdedi. Sebebi, dástúrli ádis boıynsha kúrish 90 kún boıy sýarylady. Al, ylǵal saqtaıtyn preparatty paıdalanǵan kezde 51 kún sýarý jetkilikti. Qant qyzylshasy alańynda 23,9%, júgeride 28,7%-ǵa deıin sý únemdelgen. Budan bólek, sarapshylar ónimdilik te artqanyn aıtady.

«Synaqtyń alǵashqy kezeńi jaqsy nátıje kórsetti. Kelesi kezekte preparattyń tıimdiligin úlken kólemdegi egis alqaptarynda tekserý kerek. Ol úshin sharýalarmen kezdesip, synaq nátıjesin kórsetken jón. Túsindirý jumystaryn júrgizý qajet. Sebebi, jyl ótken saıyn sýarmaly sýǵa suranys artyp keledi jáne bizdiń dıqandar zamanaýı sý únemdeý ádisterine kóshýge múddeli», - dedi mınıstr Nurjan Nurjigitov.

Óz kezeginde majarlyq «Soil solution» kompanııasynyń ókilderi sharýalar tarapynan úlken suranys bolsa Qazaqstanda preparat shyǵaratyn zaýyt ashýǵa nıetti ekendikterin málimdedi.

Sý resýrstary mınıstrligi EQDB-men birlesken 23 jobany aıaqtaýdy josparlap otyrǵany týraly jazdyq.