«Sý daýy soǵysqa ákep tiremeı me?» - BAQ-qa sholý
***
Keshe Táýelsizdik saraıynda «Mádenıetter jaqyndasýynyń halyqaralyq onjyldyǵyn» ulyqtaýǵa baılanysty halyqaralyq forým ótti. Munda Alakól qoryǵyna «ıÝNESKO-nyń bıosferalyq rezervaty» dárejesi berildi. Bul búkilálemdik júıege engen Qazaqstandaǵy ekinshi qoryq bolyp tabylady. Astana forýmy el esinde osyndaı marapatymen este qalýmen birge, mamandar pikirimen 2013-2022 jyldar aralyǵy álemdik etıkanyń arnaıy strategııasyn jasaýǵa arnalǵan tamasha múmkindik dep baǵalanýda. Osy halyqaralyq jıyn arqaý bolǵan maqala «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Aqyl-oıdyń aıqyn alańy» degen taqyryppen berildi. Jıyndy ıÝNESKO jáne ISESKO isteri boıynsha Qazaqstandaǵy Ulttyq komıssııanyń tóraǵasy, Astana qalasynyń ákimi ImanǵalıTasmaǵambetov sóz sóılep ashty. ıÝNESKO-nyń bul saladaǵy kóshbasshylyq róline aıryqsha mán bere kele moderator ózara mádenı únqatysýlar álemdi jaqyndastyryp, halyqtardy ózine tarta bastaǵanyn alǵa tartty. Qonaqtardyń túrli óńirden kelgendigi eskerilgende, onjyldyq birneshe kúrdeli máselelerdi qamtıtyndyǵy, onyń ishinde saıası turǵydan ózara mádenıetterdiń beıimdelýi, tájirıbelik is-sharalardy júzege asyrý, sonymen qatar, rýhanı yntymaqtastyqty arttyrý, beıbitshilikti saqtaýǵa baılanysty birigip atqaratyn basty baǵyttardy aıqyndaý sııaqty birtalaı jobalar barlyǵy naqtylandy.
«Keshe L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa Ulttyq ýnıversıtetinde «Sapaly bilim men tárbıe - Qazaqstannyń memlekettik saıasatynyń basymdyǵy» degen taqyrypta respýblıkalyq tamyz keńesi ótti», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti. Basylymnyń jazýynsha, keńes barysynda Bilim jáne ǵylym mınıstri Baqytjan Jumaǵulovtyń baıandamasynda balabaqshalarǵa qatysy máseleler keńinen qamtyldy. Mektepke deıingi daıarlyqtyń jańa sapasyna kóshý, mektepke deıingi oqytýda jaǵymsyz qubylystardy joıý qajettigi aıtyldy. «Biz balalardy erte oqytýǵa kóshýdiń álemdik tájirıbesin meńgerýimiz qajet. Ony synaqtan ótkizip, otandyq ázirlemelerdi jasaý kerek. Halyqaralyq sarapshylar bizdiń áli de bolsa balalardyń erekshe senzıtıvtigine mán bermeıtinimizdi aıtady. Osyǵan baılanysty eń mańyzdy baǵyttardyń biri mektep jasynan bastap kóp tildi oqytýdy damytý bolyp otyr. Qazirgi kezde 200-deı balabaqsha iriktelip alyndy. Olar tilderdi erte oqytý boıynsha eksperıment alańy bolmaq», - degen mınıstr qazirgi zamanǵy mýltımedııalyq tehnologııalar men damytý oıyndaryn jáne oqytý baǵdarlamalaryn jańa deńgeıge kóterý kerektigin de atap kórsetti. Sondaı-aq baıandamashy pedagog mártebesin kóterýge qatysty birqatar oılarymen bólisti. Tıisti eńbekaqyny ósire otyryp, muǵalimderdiń biliktiligin arttyrý júıesin de túbegeıli qaıta ózgertý kerektigine nazar aýdaryldy. Maqala «Ár oqýshyǵa - sapaly bilim men tárbıe» degen taqyryppen berilgen.
***
Qazaq jerinde ótetin «EKSPO-2017» halyqaralyq kórmesiniń bolashaqtyń energııasyna arnalatynyn búginde bári biledi. Sebebi álem elderi qýat kóziniń tapshylyǵyn kúni-túni sóz etýde. Balamaly qýat kózin ıgerýdiń sony sheshimine qol jetkizý úshin jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeı júrgen ǵalymdar da kóp. Mine, sol sheshimder toǵysatyn «EKSPO - 2017» kórmesi jahandyq máseleniń kúrmeýin tarqata ala ma? Qazaq eli qandaı jobasymen bólispek? Bul saýaldardy «Aıqyn» gazeti «Parasat» ulttyq ǵylymı-tehnologııalyq holdınginiń basqarma tóraǵasy, tehnıka ǵylymdarynyń doktory, professor Ábdikerim Zeınýllınge qoıǵan. «EKSPO-2017» kórmesiniń «Bolashaq energııasy» degen ataýynyń ózinde ǵylym men ınnovatıka jatyr. Sondyqtan EKSPO-ny ótkizý sheńberinde arnaıy ǵylymı tehnıkalyq baǵdarlama ázirledik. Bizdiń ol usynysymyz ulttyq josparǵa kirdi. Qazirgi tańda ol baǵdardama tıisti talapqa sáıkes ǵylymı-tehnıkalyq saraptamadan ótip, Úkimet janyndaǵy joǵary tehnıkalyq komıssııanyń saraptamasyna usynylǵan. Bul baǵdarlamaǵa jıyrma shaqty joba endi. Bul baǵdaramany jasar aldynda zertteý júrgizdik. Dúnıe júzi elderiniń balamaly energııa salasyndaǵy jańalyqtaryn zerttedik. Kórmelerge de qatysyp júrmiz. Sonda baıqaǵanymyz, bul salada aıtylatyn jańalyqtar bálendeı kóp emes. Bári de sý, jel, Kún energııasy sııaqty dástúrli energııa kózderinen asa almaıdy. Al biz óz baǵdarlamamyzǵa kosmos energetıkasyn qosyp otyrmyz. Qazaqsha aıtqanda, ǵarysh energııasy», - deıdi Ábdikerim Ábjáleluly basylymǵa.
«Ortalyq Azııa aımaqtyq janjaldyń tabaldyryǵynda tur». Óńirdiń sarapshylary osylaı deıdi. Teketirestiń negizgi sebepkeri shekara daýy, jer daýy nemese ózge de saıası máseleler emes, sý kórinedi. Aqıqaty sol, tuşy sý máselesi Ortalyq Azııada ǵana emes, álem boıynsha qat bola bastady. Endi 20-30 jyldan keıin bolatyn soǵystardyń ózeginde tek sý máselesi jatady» dep, aýzy dýaly sarapshylar dabyl qaǵýda», - dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Sý daýy soǵysqa ákep tiremeı me?» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Sarapshylardyń paıymynsha, álemniń 45,3 paıyzynda ómir súrip jatqan 145 memleket 263 transshekaralyq ózenderdi paıdalanady. Qazir osy memleketter arasynda sý daýy qatty kóterilýde. Munyń arty úlken qaqtyǵystarǵa alyp kelýi ábden múmkin.