Stýdenttik qurylys jasaǵynda eńbek etý - Elbasynyń jastarǵa artqan senim údesinen shyǵý - Jumaǵalı Esenbek

MATY. 25 tamyz. QazAqparat /Ádilet Musahaev/ - Halyq danalyǵynda «Erdiń atyn eńbek shyǵarady», «Eńbek erlikke jetkizer, Erlik eldikke jetkizer», «Baqyt kilti eńbekte» taǵysyn-taǵy eńbekke qatysty maqaldar men mátelder tizilip kete beredi. Bul qaı zamanda da eńbektiń mańyzyn kórsetetin qanatty sózder. Búginde el tutqasyn ustap, halyq qalaýlysy bolyp otyrǵan elıtaly toptyń keı-keıde esteligin oqı qalsańyz da bılikke, ataqqa, mansapqa jetýde zor eńbektiń kúshimen kelgenin ańǵarasyz. Naǵyz eńbek qanat jaıǵan kezde ǵana qaı qyzmettiń bolsyn bedeli asqaq, halyq ıgiligine jaramaǵy bar.

Osy oraıda biri bolashaq jýrnalıst, biri zańger, biri qarjyger, endi biri bolashaq dıplomattar ózderin eńbekke baýlýdy stýdenttik shaqtan bastaýy - olardyń bolashaǵynan zor úmit kúttirse kerek. «Búgingi jastar eńbek mádenıetin qalaı túsinip, qalaı júzege asyrýda?» degen maqsatpen, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti Ctýdenttik qurylys jasaqtary shtabynyń bastyǵy Jumaǵalı Esenbekpen suqbattasqan edik.

- Stýdenttik qurylys jasaqtary qaı kezeńnen bastaý alady?

- Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń «Qazaqstan ekonomıkalyq, áleýmettik jáne saıası jedel jańarý jolynda» atty Qazaqstan halqyna joldaýyn jáne Almaty qalasy Ákimdiginiń 2005 jyldyń 17 maýsymyndaǵy №3/358 «Almaty qalasy stýdenttik qurylys jasaqtarynyń shtaby týraly» qaýlysyn oryndaý maqsatymen Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde stýdenttik qurylys jasaqtary óz mindetterin atqaryp keledi. Jalpy elimizde stýdenttik qurylys jasaqtary óz jumystaryn 1969 jyldary bastaǵan, al QazUÝ-da alǵashqy SQJ 1963 jyly qurylǵan. Olar elimizdiń qalalary men aýyldy eldimekender qurylysyna belsendi úles qosa otyryp, Reseı, Ýkraına, Moldova, Belorýssııa, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Mońǵolııada eńbek etti. Al 1973 jyly QazUÝ qalashyǵynda komsomoldyq qurylys jarııalanǵan. Endeshe, qalashyǵymyzdyń, qalalarymyzdyń kórkeıýinde qashanda stýdentter úlesi zor bolǵan. Kezinde SQJ barlyq joǵary oqý oryndarynda boldy. Tarıh derekterindegi mundaı úrdis biraz jyl úziliske ushyraǵan. Keıinnen ýnıversıtet basshylarynyń qoldaýymen dástúr jalǵastyǵyn tapty. SQJ-nyń kemeldengen kezi qarashańyraqtyń 75 jyldyq mereıtoıyna dál keldi. 2009 jyldyń 1-maýsymynda stýdenttik qurylys jasaqtary qalashyǵymyzdy abattandyrýǵa kiristi.

-Az-kem tarıhty qozǵap óttińiz. Stýdenttik qurylys jasaqtary kimderdi úlgi tutady?

- QazUÝ-daǵy SQJ tarıhyna úńiletin bolsaq, sol kezdegi belsendilerdiń barlyǵy osy quramda bolǵan. Bul mektepten bizdiń ýnıversıtettiń tanymal túlekteri tájirıbe jınady. Olardyń qatarynda Tótenshe jáne ókiletti elshi K.Jıgalov, A.Volkov, senator B.Muhamedjanov, burynǵy Ádilet mınıstri Z.Balıeva, Mádenıet mınıstri M.Qul-Muhammed, Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Sotynyń Tóraǵasy Q.Mámı, QR Bilim jáne ǵylym mınıstri B.Jumaǵulov jáne taǵy da basqa professorlar, ǵalymdar, memleket qaıratkerleri bar.

- Jumys maýsymy qaı ýaqyt aralyǵyn qamtydy jáne SQJ quramyna jumysqa qabyldaý qandaı talaptarǵa saı júrgiziledi?

- Jazǵy jumys maýsymy 1 maýsym men 25 tamyz aralyǵyn qamtydy. 2011 jylǵy jaz maýsymynda Stýdenttik qurylys jasaqtary shtaby quramyna jumysqa úmitkerler óte kóp ótinish bildirgendikten stýdentter «baıqaý» negizinde tańdaldy. Baıqaý qorytyndysyn Tárbıe jumysy jáne tilderdi damytý jónindegi departamenti, Stýdentterdiń ózin-ózi basqarý uıymdary men Stýdenttik qurylys jasaqtary jasady. Baıqaý ýnıversıtettiń barlyq fakýltetteri arasynda júrgizilip, nátıjesinde oqýda úzdik, áleýmettik jaǵdaıy tómen jáne qoǵamdyq sharalarǵa belsendi qatysqan 120 stýdent-jasaq tańdap alyndy. Onyń 95-i ul, al 25-i qyz bala.

- Baıqaýdan ótken jasaqtar qandaı múmkindikterge ıe, ıaǵnı SQJ stýdentterine qandaı jaǵdaılar jasalynǵan?

- Barlyq joǵary oqý oryndarynyń kósh basshysy bolyp sanalatyn Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti stýdentterdi jumyspen qamtamasz etýde de alda ekendigin maqtanyshpen aıtýǵa bolady. QazUÝ-dyń Stýdentter qurylys jasaǵyna engen 120 stýdent jumys maýsymy barysynda ýnıversıtet tarapynan úsh ýaqyt tegin tamaqpen, arnaıy kıim formasymen qamtamasyz etilip, jataqhanada tegin turdy. SQJ stýdentiniń aılyq jalaqysy orta eseppen 35 000 teńgeni qurady. Bilim ordasynan barlyq qajetti jaǵdaıdy sezingen jasaqtar da «biz ýnıversıtetke ne beremiz?» degen uranmen qarqyndy jumys atqardy.

- Jazǵy maýsymdaǵy stýdenttik qurylys jasaqtarynyń atqarǵan jumystaryna toqtalsańyz?

- SQJ atqarǵan jumystaryn 10 baǵytta qarastyrýǵa bolady. Olar barlyq baǵyttar boıynsha ýnıversıtettegi óndiristik departament qyzmetkerlerimen birigip jumystar atqardy. Naqty toqtalar bolsaq, SQJ QazUÝ qalashyǵy aýmaǵyn tazartý, abattandyrý jumystaryn atqardy. Stýdenttik kampýstaǵy barlyq 13 jataqhana men oqý ǵımarattarynda jáne Rektorat ǵımaratynyń bólmelerine aǵymdaǵy jóndeý jumystaryn júrgizdi. Fızıka-tehnıkalyq, hımııa jáne hımııalyq tehnologııa, mehanıka-matematıka fakýltetteriniń eski oqý ǵımarattarynda jumystar atqardy. Halyqaralyq qatynastar fakýltetiniń oqý ǵımaraty bosatylyp, oqý jıhazdary, tehnıkalyq quraldar shyǵaryldy. Eksperımentaldy óndiristik ortalyqqa jıhaz jasaý jumystaryna atsalysty, bıologııa jáne bıotehnologııa fakýltetiniń jer tólesinde qurylys jumystary júrgizildi. Tizbektep aıtar bolsaq, jasaqtar tarapynan jasalynǵan eńbek ushan-teńiz.

- SQJ tańnan keshke deıin tek eńbek etýmen ǵana aınalysady ma? Jumystan tys ýaqyttary bar ma? Bolsa qalaı ótkizedi?

- Jumystan tys ýaqytta jasaqtar arasynda birneshe mádenı-kópshilik sharalaryn uıymdastyrdyq. Іs-sharalar stýdentterdiń bir-birine degen dostyq qarym-qatynasyn nyǵaıtyp, jumysty jumyla atqarýǵa, birige tatý-tátti eńbek etýge septigin tıgizdi.

- Solardyń birnesheýin atap ótseńiz?

- Máselen 4 maýsym QR Rámizder kúnine baılanysty jasaqtar arasynda ıntellektýaldy saıystar uıymdastyryldy. SQJ-da teatr kúni atalyp, jasaqtarymyz birigip Ǵ.Músirepov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq balalar men jasóspirimder teatryndaǵy qoıylymdarmen jiti tanysyp turdyq. Sonymen birge túrli sporttyq oıyndar uıymdastyryldy. Jaqynda ǵana jýrnalıstıka, bıologııa jáne bıotehnologııa, fılologııa, ádebıettenaý jáne álem tilderi, shyǵystaný, hımııa jáne hımııalyq tehnologııa, fılosofııa jáne saıasattaný, fızıka-tehnıkalyq, mehanıka-matematıka fakýltetterinde qurylys jasaqtarynyń uıymdastyrýymen oraza ustaǵan stýdentterge aýyzashar berildi.

- Maýsymdyq eńbek qalaı qortyndylandy?

- «Suńqar» stýdentter kásipodaǵy búginge deıin, ıaǵnı 25 tamyzǵa deıin maýsymdyq eńbek etti. Olardyń qorytyndy merekelik saltanatty keshi 22 tamyzda ótti. Stýdentter kásipodaǵy qurylys jasaǵynda úzdik jumys jasaǵan 30 jasaqqa Ystyq kóldegi «Bosteri» saýyqtyrý lagerine demalý úshin joldama usyndy. Jasaqtar arasynan 1,2,3 oryn ıegerleri anyqtaldy. Sondaı-aq bir «Eń úzdik komandır» jáne úsh «Eń úzdik jaýynger» marapattaldy. Jeńimpazdar QazUÝ rektory Ǵalymqaıyr Mutanovtyń qolynan dıplom ıelendi. SQJ-da belsendilik tanytqan basqa da jasaqtarǵa Áleýmettik damý jónindegi prorektor Sholpan Erbolqyzy arnaıy dıplomdar tabys etti.

- Taǵy bir maýsymdy artqa qaldyrǵan SQJ qandaı usynys-tilegińiz bar?

- Eńbek maýsymynda qazuýlyq stýdentter ózderin segiz qyrly, bir syrly jastar retinde tanytyp júr. Óte jaýapty. Tazalyq úshin, qalanyń kórkeıýi úshin, stýdenttik kampýstyń jasarýy úshin aıanbaı ter tókti. Elbasymyz aıtqan «Qazaqstannyń bolashyǵy jastardyń qolynda» degen sózi búgingi tańdaǵy jastarǵa, sonyń ishinde stýdenttik qurylys jasaǵynda jumys jasaǵan árbir stýdentke arnalǵandaı. SQJ jastary tolaǵaı tabysty jumys atqara aldy dep kámil senimmen aıta alamyn. Stýdentterge osyndaı jaǵdaı jasap, qoldaý kórsetip otyrǵan ýnıversıtetimizge, Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ rektory Mutanov Ǵalymqaıyr Mutanulyna zor alǵysymyzdy aıtamyz.

- Áńgimeńizge rahmet.