Strategııalyq josparlaý agenttigi: Mańǵystaý óńirinde munaıdan basqa da qazbalar bar

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttigi Kazinform saýalyna joldaǵan jaýabynda Mańǵystaý óńiriniń ekonomıkasyn munaıǵa táýelsiz etýdiń múmkindikteri týraly málimet usyndy.</p>

«Agenttik Mańǵystaý oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyna taldaý júrgizip, birqatar usynys qalyptastyrdy. Ulttyq statıstıka bıýrosynyń derekteri boıynsha, 2023 jyldyń 9 aıynyń qorytyndysynda Mańǵystaý oblysynyń jalpy óńirlik ónim úlesi 3 trln 523,3 mlrd teńge boldy. Bul - eldiń jalpy ishki óniminiń 4,7%-y degen sóz. Jalpy óńirlik ónimniń qurylymyndaǵy eń úlken úles taý-ken ónerkásibi men karerlerdi qazý salasyna tıesili – 51%. Al eń tómengi úlesti óner, oıyn-saýyq jáne demalys salalary alady (JÓÓ-niń 0,3%-y)», - dep jazylǵan agenttik aqparatynda.

Agenttik málimeti boıynsha, Mańǵystaý topyraǵynda munaı ben gazdan basqa da ken qorlary bar. 

«Óńirde tabıǵı qazbalardyń ózge de ken oryndary bar. Alaıda, munaı men gaz óndirýge basa nazar aýdarylyp, basqa paıdaly qazbalardy óndirý áleýeti tolyq iske asyrylmaǵan kúıinde qalyp otyr», - delingen jaýapta.

Foto: primeminister.kz

Foto: nationalgeographic.kz

Agenttik mamandary Mańǵystaýdyń týrızm baǵytyndaǵy áleýeti de ekonomıkany damytý quraly bola alatynyna senimdi. 

«Aımaqtyń básekelestik qabiletin arttyratyn taǵy bir artyqshylyǵy – týrızm. Týrızm arqyly qyzmet kórsetý salasyn damytsa, aımaqtyń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyna odan da kóp mýltıplıkatıvti áser etýi múmkin. Sondaı-aq, geografııalyq ornyna baılanysty Mańǵystaý oblysynyń kóliktik-logıstıkalyq baǵyttardy damytýda úlken áleýeti bar», - dep jazady agenttik sarapshylary.

Osynyń eskergen agenttik mamandary Mańǵystaý oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq áleýetin tolyq ashyp, táýekelderdi báseńdetý úshin tórt baǵytty damytýdy usynyp otyr. Olar:

1. qatty paıdaly qazbalarǵa basa nazar aýdara otyryp, mıneraldyq-shıkizat bazasynyń resýrstyq áleýetin arttyrý; 
2. oblystyń geografııalyq artyqshylyqtary men mádenı erekshelikterin, onyń ishinde teńizge tıip jatqanyn, kóptegen tarıhı eskertkishterdiń bolýyn eskere otyryp, óńirdegi týrızmdi jańa deńgeıge shyǵarý; 
3. halyqaralyq mańyzy bar kólik-logıstıkalyq jáne ınfraqurylymdyq-servıstik áleýetti eskere otyryp, júk eksporty men tranzıtin jiberý arqyly teńiz porttarynyń júktemesin ulǵaıtý;
4. eldegi tehnıkalyq, óndiristik kadrlardy tarta otyryp, taý-ken óndirý ónerkásibindegi servıstik qyzmetterdi eksporttaý jáne karerlerdi ázirleý.