Statıstıka jaı ǵana «statıstıka úshin» bolmaǵany abzal...

amyrdyń 24-i. QazAqparat /Qanat Mámetqazyuly/ - Kez-kelgen eldiń damý baǵdaryn aıqyndaýda, sol sekildi serpindi qadamdardy josparlaǵanda statıstıka salasynyń mańyzdy oryn alatyny belgili. Sondyqtan memlekettik statıstıkany sapaly júzege asyrýǵa kóp nárse baılaýly bolatyny da ras. Bul sala búgingi bolyp jatqan oqıǵalardyń deregin saraptaý úshin ǵana emes, keleshekke boljam jasaýǵa, elimizge qandaı baǵytpen júrýi qajettigin aıqyndaýǵa da asa qajet.

Onyń ústine Qazaqstan uzaq merzimdi josparlardy, besjyldyq sharalardy júzege asyrýdy qolǵa alyp keledi. Ásirese, Údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasy aıasynda statıstıka salasynyń atqarar júgi óte aýyr. Onsyz bolashaq ındýstrııalandyrýdy sapaly júzege asyrý, óndiris oshaqtaryn durys ornalastyryp, ony kadrmen qamtý áste múmkin bolmas edi. Sonymen qatar, statıstıka salasynyń eń negizgi mindeti - halyqtyń jaǵdaıyn jaqsartýǵa qatysty qandaı is-sharalar jasalýy tıistigin aıqyndap kórsetý. Al qolda naqty derekter bolmasa memlekettik damý jolyn da, halyqtyń jaǵdaıyn da aıqyndaý múmkin emes. Sondyqtan da, bolashaǵyn kóbirek oılaǵan bılik eń áýeli statıstıka salasyna basa mán berýdi qolǵa alady.

Qazaqstanda sońǵy kezeńderi statıstıka salasynda úlken sharalar atqaryldy. Táýelsizdikten beri qaraı eki márte ulttyq sanaq júzege asty. Degenmen, halyq arasynda sońǵy sanaqqa, sondaı-aq aǵymdaǵy aı saıynǵy statıstıka organdary usynyp jatqan málimetterge qatysty aıtylar syn kóbirek oryn alyp kelgeni jasyryn emes. Búgin QR Parlamenti Májilisinde ótken Úkimet saǵaty barysynda da osyǵan uqsas syndar depýtattar tarapynan da aıtyldy.

Áýelgi másele byltyrǵy jylǵy ótkizilgen jalpyulttyq sanaqqa qatysty. Depýtattar saýalyna jaýap bergen Statıstıka agenttiginiń tóraǵasy Álıhan Smaıylovtyń aıtýynsha, 2009 jyly júrgizilgen ulttyq sanaq málimetterin tolyq óńdep, ony jarııalaý úshin bıylǵy bıýdjetten qosymsha 61,7 mln. teńge qajet etiledi eken. Toqtala ketetin jaıt, aǵymdaǵy jylǵy aqpannyń basynda byltyrǵy halyq sanaǵynyń qysqasha qorytyndysy jarııalanyp, onda elimizdegi jalpy halyqtyń sany, halyqtyń ulttyq quramy, qalalyq jáne aýyldyq jerdegi turǵyndar, erler men áıelder sany týraly málimetter berilgen. Jaqynda sanaqtyń kelesi qorytyndysy jaryqqa shyǵyp, bunda azamattardyń dinı ustanymy, azamattyǵy, memlekettik tildi meńgerýi, halyqtyń óńirlerde ornalasýy, óńirlerdegi ulttyq quramdar týraly málimetter qamtylady. «2009 jyly júrgizilgen ulttyq sanaq qorytyndysynyń keshigýi birqatar sebepterge baılanysty oryn alyp otyr. Máselen, byltyrǵy jyly qorytyndylardy baǵalaý jumystary tolyq aıaqtalmaı qaldy. Budan bólek, málimetterdi óńdeý boıynsha baǵdarlamada kemshilikter oryn aldy, biz bunyń birqataryn qaıta jazyp shyqtyq. Sondaı-aq, byltyr osy maqsatqa bólingen 4 mlrd. 200 mln. teńgeniń 1 mlrd. teńgege jýyǵy bıýdjetke qaıtarylyp berildi. Eń basty másele - áli kúnge deıin aǵymdaǵy jyl boıynsha byltyrǵy ulttyq sanaq málimetterin óńdeýdi qarjylandyrýǵa qarajat bólinbeı otyr. Statıstıkalyq jınaqtardy baspadan shyǵarýǵa bıylǵy bıýdjetten bar joǵy 19 mln. teńge bólingen bolatyn, biraq qalǵan málimetterdi óńdeý, olardy kestelep shyǵarýǵa qarajat qarastyrylmady», dedi Agenttik tóraǵasy.

Sóıtip, on jylda bir ret ótetin ulttyq sanaqqa qyrýar qarjy jumsalǵanymen, onyń nátıjesi áli tolyq jarııalanbaı otyr. Agenttiktiń burynǵy basshysyna qatysty daýdyń da buǵan kedegi bolyp otyrǵanyn joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Sonymen birge, este bolsa byltyrǵy sanaqqa qatysty bir jyldyń ishinde aldyn ala málimetter resmı basshylyqtaǵy tulǵalar tarapynan úsh márte jarııalanyp edi, eń sońǵy agentiktiń qorytyndysynda sál-pál aýytqýlar oryn aldy. Endeshe bunyń bárin bir ǵana uıymdastyrýshylyq taraptan ketken kemshilikke balaýǵa da bolmaıtyny aıqyn bilinýde.

Depýtattar kótergen ekinshi bir másele statıstıkalyq málimetterdiń shynaıylyǵyna, kóńilge qonymdylyǵyna qatysty bolyp otyr. «Máselen, ortasha jalaqyny alaıyq. Bul neni sıpattap, neni bildiredi? Aıtalyq, shahterlarǵa, metallýrgterge kezdesýge barsaq, olar elimizdegi ortasha jalaqy mólsherin múldem túsinbeıdi, ondaǵy kórsetkishke senimsizdikpen qaraıdy. Týra sol sekildi dárigerler men muǵalimderdi de ondaı kórsetkishterge ılandyrý tipti qıyn. Sondyqtan da, bizdiń shynaıy, naqty ómirimizdi kórsetetin statıstıkalyq derekter jarııalansa. Budan bólek, jurtshylyq jyldyq ınflıatsııa deńgeıin de kúndelikti jaǵdaıdan alshaq dep túsinip otyr», deıdi depýtat V. Nehoroshev.

Al agenttik tóraǵasy Álıhan Smaıylov ortasha jalaqy kórsetkishin durys túsinip, paıdalanýǵa keńes beredi. «Ortasha jalaqy - respýblıkamyzdyń jalpy áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyn sıpattaıtyn makrokórsetkishterdiń biri. Qazirgi tańda biz árbir salaǵa qatysty ortasha jalaqyny kórsetip berip kelemiz, bundaı kórsetkishter kez-kelgen óńirler men naqty ekonomıkalyq qyzmet túrlerine qaraı belgilengen. Osyny durys túsinip, paıdalanǵan jón», deıdi Tóraǵa. Onyń sózine qaraǵanda, Qazaqstandaǵy statıstıkalyq málimetterdiń barlyǵy halyqaralyq talaptarǵa saı júrgizilip keledi. «Qazaqstandaǵy ınflıatsııa eldiń 11 myńǵa tarta núktesinde, 580 taýarlar men qyzmetter túri boıynsha júrgiziledi. 120 myńǵa tarta tirkeý jazbalary júzege asady. Eń bastysy bizdiń ádisimiz Halyqaralyq valıýta qorynyń bekitken ádisi boıynsha júzege asady. Atalmysh qor jyl saıyn óziniń mıssııasy aıasynda bizdiń esepterimizdiń halyqaralyq standarttarǵa sáıkestigin tolyq tekserip shyǵady», dep sendiredi Á. Smaıylov.

Jalpy, jıyn barysynda depýtattardyń basym bóligi «Statıstıka agenttiginiń málimetterine senemiz be, senbeımiz be», degenge saıatyn, ıaǵnı ádildik prıntsıpine qatysty máselelerdi kóterdi. Bundaı saýaldyń týyndaýy da beker emes. Óıtkeni, qazir elimizde júzege asyp jatqan sharalardan tek «statıstıka úshin» istelgen sharalar anyqtalyp jatyr. Bunyń bir parasyn Esep komıteti jaqynda jarııalaǵan bolatyn.

Tobyqtaı túıindeıtin bolsaq, statıstıka arqyly kóp máseleniń baıybyna barýǵa bolady. Eń bastysy, osy sala arqyly búgingi qazaqtyń qandaı kúı keship otyrǵanyn da kóz aldyǵa elesteter edik. Máselen, qazaq halqynyń ólim-jitimi, týýynan bastap, memleket quraýshy ulttyń turmystyq deńgeıi, jastardyń qylmystyq isteri, olardyń arasynda keńinen taraǵan aýrýlar túrin qazirgi statıstıkadan tabý qıyn. Táýelsizdik qazaqqa ne berdi, degen saýaldy da osy statıstıka arqyly bilýge bolar edi. Bir sózben aıtqanda, qazaqtardyń menshiginde qansha jer, qansha maly bar, qanshasy jumyssyz ekenin bilip otyrýdyń ózi kóp jaıtty ańǵartatyny sózsiz. Sondyqtan da, jergilikti ákim-qaralardan bastap statıstıka organdaryna deıin «ánsheıin statıstıka úshin» emes «sapaly statıstıka úshin» jumys isteýi elimizge aýadaı qajet.