Sozylmaly aýrýy bar adamdar neni bilýge tıis
Sozylmaly aýrýlar degenimiz ne?
Sozylmaly aýrýlar degenimiz - uzaq ýaqytqa sozylatyn syrqattar. Olardy baqylaýǵa bolady, biraq kóp jaǵdaıda ony tolyq emdeý múmkin emes.
Medıtsınalyq turǵydan dál jáne qajetti emdeýler qoldanylǵan kezde atalǵan aýrýlardyń órshý yqtımaldyǵyn azaıtýǵa bolady.
Sozylmaly aýrýlardyń yqtımal túrleri: juqpaly jáne parazıttik aýrýlar, qan aınalymy júıesiniń aýrýlary, qan jáne gemopoetıkalyq aýrýlar, tynys alý, as qorytý, tirek-qımyl júıesi jáne dáneker tinderiniń aýrýlary, endokrındik júıe, tamaqtaný jáne metabolıkalyq buzylýlar, júıke júıesi, nesep-jynys júıe aýrýlary, týa bitken aýytqýlar.
Dınamıkalyq baqylaý qandaı maǵynany bildiredi?
Sozylmaly aýrýlary bar patsıentterge dınamıkalyq baqylaý qarastyrylǵan. ıAǵnı, naýqastyń densaýlyǵynyń jaı-kúıin júıeli túrde baqylap otyrý jáne oǵan belgili bir kezeńdilikpen qajetti medıtsınalyq kómek kórsetilýi tıis.
Dınamıkalyq baqylaý sozylmaly aýrýdyń órshýine jol bermeý maqsatynda jasalady, eger órshý oryn alǵan jaǵdaıda, ýaqytynda qajetti medıtsınalyq kómek kórsetý qajet.
Dınamıkalyq baqylaýǵa mynalar kiredi:
ýchaskelik dárigerdiń merzimdi qabyldaýy;
beıindi mamandardyń keńesteri;
dıagnostıkalyq jáne zerthanalyq zertteýler.
Sozylmaly aýrýlary bar patsıentterdi baqylaý merzimi rettelip otyrady. Olardyń keıbireýleri sozylmaly aýrýdan aıyqqansha ǵana, al keıbiri ómir boıy dárigerdiń baqylaýynda bolady .
Sozylmaly aýrýy bar naýqastardyń bárine dınamıkalyq baqylaý jasala ma?
Patsıenttiń dınamıkalyq baqylaý sheńberinde medıtsınalyq qyzmetti alýy úshin ondaǵy sozylmaly aýrýdy anyqtap, osy patsıenttiń derekterin dıspanserlik naýqastardyń elektrondyq tirkelimine engizý qajet.
Tirkelgen jeri boıynsha dınamıkalyq baqylaý úshin esepke qoıý kelesi qujattardyń biri boıynsha júrgiziledi:
- ýchaskelik dárigerdiń qorytyndysy;
- beıindi mamannyń konsýltatsııalyq qorytyndysy;
- statsıonarlyq naýqastyń medıtsınalyq kartasynan úzindi kóshirme.
Dáriger naýqasty qanshalyqty jıi tekserýi qajet?
Mamandardyń qabyldaý jáne zertteýlerden ótýdiń jıiligi naýqastyń aýrýyna nemese jaǵdaıyna baılanysty bolyp keledi.
Mysaly, keıbir sozylmaly aýrýlardyń túri boıynsha meıirbıkeniń tekserýi 1-3 aı aralyǵynda 1 ret, ýchaskelik dárigerdiń tekserýi – 3-6 aıda 1 ret, beıindi mamannyń tekserýi – jylyna 1 ret júrgiziledi.
Patsıent merzimdi túrde sozylmaly aýrýyna baılanysty qajetti synaqtardan, dıagnostıkalyq tekserýden ótip otyrýy tıis.
Bul patsıenttiń jaǵdaıyn baqylaý, dıspanserlik topty anyqtaý, sonymen qatar, emdeý kýrsyn túzetip otyrý úshin qajet.
Naýqastardy qaıda jáne kim baqylaıdy?
Sozylmaly aýrýlary bar patsıentter tirkelgen jeri boıynsha emhanada da, mamandandyrylǵan konsýltatsııalyq-dıagnostıkalyq ortalyqtarda da baqylaýda bolady.
Bul Qazaqstan Respýblıkasy Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń № 149 buıryǵynda aıqyndalǵan.
Sozylmaly aýrýlardyń 25 toby tirkelgen jeri boıynsha emhanada, ıaǵnı ýchaskelik dárigerdiń baqylaýynda bolady. Atalǵan medıtsınalyq qyzmetter TMKKK paketine kiredi jáne olardy MÁMS júıesinde saqtandyrylǵan mártebesi joq adamdardyń da paıdalaný múmkindigi bar.
Ekinshi top-bul konsýltatsııalyq-dıagnostıkalyq ortalyqtarda TMKKK sheńberinde, ıaǵnı bıýdjet esebinen baqylanatyn 37 túrli áleýmettik mańyzy bar aýrýlar.
Bularǵa baılanysty medıtsınalyq kómekti de saqtandyrý mártebesi joq adamdaryń alý múmkindigi bar.
TMKKK jáne MÁMS sheńberindegi konsýltatıvtik ortalyqtarda taǵy 80 túrli aýrý men jaǵdaılar baqylanady. ıAǵnı, osy aýrýlar men jaǵdaılar boıynsha dınamıkalyq baqylaý júrgizý úshin patsıenttiń MÁMS júıesinde saqtandyrý mártebesi bolýy qajet.
Aýrýlardyń tolyq tizimimen joǵaryda atalǵan buıryqtan tanysýǵa bolady.
Sozylmaly aýrýy bar adamdarǵa tegin dári-dármek berile me?
Dınamıkalyq esepte turǵan patsıentterge tegin dári-dármekter qarastyrylǵan, olar emhanada medıtsınalyq kórsetkishter boıynsha beriledi.
Ol úshin ózińizdiń ýchaskelik dárigerińiz jazǵan retsepti alyp, jeke kýáligińizdi kórsetý arqyly dárihanadan, emhanadan qajetti dári-dármekti ala alasyz.
Aýrýyńyz boıynsha ózińizge tıesili dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdar týraly tolyǵyraq Qazaqstan Respýblıkasy Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń №76 buıryǵynda tanysýǵa bolady.
Eger sizde medıtsınalyq kómek alýǵa baılanysty suraqtar týyndaıtyn bolsa, siz óz emhanańyzdaǵy patsıentti qoldaý qyzmetine habarlasa alasyz.
Sondaı-aq, qorǵa resmı keri baılanys arnalary arqyly ótinish bere alasyz: 1406 baılanys ortalyǵy, «Qoldau 24/7» mobıldi qosymshasy, Qordyń www.fms.kz saıty, Telegram-daǵy Saqtandyry-bot.