Sot «Maıqaıyńaltyn» kenishinde qaza bolǵan qutqarýshynyń isi boıynsha moraldyq ótemaqyny tórt ese kemitti
Buǵan deıin jazǵanymyzdaı, qaıtys bolǵan qutqarýshy Oleg Tyshkevıchtiń anasy, qyzy, uly jáne ápkesi marqumnyń qyzmettik mindetterin atqarý kezinde qaıtys bolýyna baılanysty moraldyq zalal óteýdi talap etip sotqa júgindi.
Moraldyq zııan olardyń ulynan, ákesinen, aǵasynan aıyrylýynyń aýyrlyǵynan, jerleý kezinde onymen qoshtasýǵa múmkindik bolmaýynan, jumys berýshiniń kóńil aıtyp, qoldaý kórsetpeýinen talap etildi.
Ekibastuz qalalyq soty bolǵan jazataıym oqıǵaǵa jumys berýshiniń 100% kinásin negizge ala otyryp, qaıtys bolǵan qutqarýshynyń týystarynyń talaptaryn tolyq kólemde qanaǵattandyryp, árbir týysynyń paıdasyna qoıylǵan talap kóleminde 30 000 000 teńgeden, jalpy somasy 120 mln teńge moraldyq zııan óndirý týraly sheshim qabyldaǵan bolatyn.
Kináli bolyp tabylǵan «Kásibı áskerılendirilgen avarııalyq-qutqarý qyzmetteriniń respýblıkalyq ortalyq shtaby» JShS bul is boıynsha Pavlodar oblystyq sotyna júgingen.
— Pavlodar oblystyq sotynyń azamattyq ister jónindegi sot alqasynyń 2024 jylǵy 13 qarashadaǵy qaýlysymen birinshi satydaǵy sottyń sheshimi ózgertilip, árqaısysynyń paıdasyna moraldyq shyǵyn kólemi 7 500 000 teńgege deıin azaıtyldy.
Bul rette sot alqasy kelesini eskerdi: moraldyq zııannyń ótemaqy mólsherin anyqtaý kezinde birinshi satydaǵy sot eńbek qyzmetimen baılanysty Óndiristegi jazataıym oqıǵa týraly aktini, jumys berýshiniń kinásin 100% anyqtaǵan jazataıym oqıǵanyń mán-jaıyn arnaıy tergep-tekserý aktisin basshylyqqa aldy.
Bul rette sot arnaıy tergep-tekserý aktisine sáıkes jazataıym oqıǵanyń, eńbek qyzmetimen baılanysty Óndiristegi jazataıym oqıǵa týraly aktiniń sebepterin:
— «Maıqaıyńaltyn» AQ jaýapty tulǵalarynyń tarapynan jumystyń qaýipsiz júrgizilýine óndiristik baqylaýdyń jetkiliksizdigi, jumystyń qanaǵattanarlyqsyz uıymdastyrylýy;
— bloktardy óndirý kezinde qazbalardyń qulaý protsesin jetkiliksiz baqylaý;
— II ken massasyn jáne taýdan joǵary jáne tómen +90 m (160) ken ornyn ıgerý kezinde taý-ken qondyrǵylaryn damytý jobalarynyń bolmaýyn (ázirlenbegen) eskermedi.
ıAǵnı, jazataıym oqıǵa «Maıqaıyńaltyn» AQ óndiristik qyzmetimen baılanysty, - dep málimdedi Palvodar oblystyq sotynyń baspasóz qyzmetinen.
Bul mán-jaılardy sot moraldyq zııannyń ótemaqysy mólsherin anyqtaǵan kezde eskerýi tıis.
Aqylǵa qonymdylyq, ádildik jáne jetkiliktilik krıterıılerin basshylyqqa ala otyryp, alqa bul jaǵdaıda jaýapkerden talap qoıýshylardyń paıdasyna týysynyń qaıtys bolýyna baılanysty keltirilgen moraldyq zııan ótemaqysyn árqaısysyna 7 500 000 teńgeden óndirý qajet degen qorytyndyǵa keldi.
Qaýly zańdy kúshine endi.
Eske sala keteıik, 4 qańtarda Pavlodar oblysyndaǵy Maıqaıyń altyn kenishinde ishinde adamdar bar avtobýs jer astyna túsip ketti.
Apat bolǵan kúni oqıǵa ornynan eki qutqarýshynyń múrdesi tabyldy.
Keıin qutqarýshylar topyraqtyń jıi qozǵalýyna baılanysty jer qazý jumystaryn toqtatty.
Al mamyr aıynda Maıqaıyń altyn kenishinde qos qutqarýshyny izdeý jumystary qaıta jandandy.
19 shildede Maıqaıyńda alty aıdan soń úshinshi qutqarýshynyń múrdesi tabylǵan edi.
25 shilde kúni Maıqaıyńdaǵy oıyqqa túsip ketken avtobýs tabylyp, jerdiń astyna túsip ketken sońǵy adamnyń denesi joǵaryǵa shyǵaryldy.
Keıin Elorda soty qutqarýshylardyń ólimine jumys berýshi tarap kináli dep tanydy.
Opat bolǵan bir qutqarýshynyń otbasy jumys berýshiden 120 mln teńge óndirip aldy.
Qyrkúıek aıynda kenishtegi apatqa kináli retinde 6 adam qamaýǵa alynǵany týraly jazǵan edik.
Kúdiktiler keıin úıqamaqqa jiberildi.
Al arada 9 aı ótkende altyn kenishi qaıtadan iske qosyldy.