«Sot kabınetine» apostıldeý fýnktsııasy qosyldy
«Apostıldeý» fýnktsıonaly arqyly resimdeýge tıisti qujattardy alý úshin azamat sotqa sot aktisiniń kóshirmesin berý týraly ótinish joldaıdy.
Sot muraǵatynan qajetti sot aktisi tabylǵan jaǵdaıda, onyń kóshirmesi ótinish berýshiniń jeke kabınetine joldanyp, Salyq kodeksine sáıkes, kóshirmeni alý úshin tıisti memlekettik baj salyǵyn tóleý týraly aqparat joldanady.
Eger qajetti sot aktisi sot muraǵatynan tabylmasa, ol týraly aqparat ótinish berýshige joldanyp, memlekettik muraǵatqa habarlasý qajettigi eskertiledi.
Memlekettik baj salyǵy tólengendigi týraly málimet alynǵan soń, sot aktisiniń kóshirmesi QR Joǵarǵy Sotynyń janyndaǵy Sottardyń qyzmetin qamtamasyz etý departamentine apostıl qoıylý úshin joldanyp, ol týraly ótinish berýshige habarlanady.
Ótinish berýshi departamentke tıisti qujattyń joldanǵandyǵy týraly málimet alǵan soń, apostıl qoıý týraly ótinish joldap, aılyq eseptik kórsetkishtiń (AEK) 50 paıyzy kóleminde memlekettik baj salyǵyn tóleıdi.
Joǵaryda atalǵan baj salyǵyn onlaın rejimde tóleýge bolady.
Tıisti sot aktisiniń kóshirmesi túsken kezde departamenttiń jaýapty qyzmetkeri qujatqa mór men qoltańba qoıyp, apostıldeıdi. Memlekettik qyzmetti kórsetý nátıjesinde apostıldengen qujat ótinish berýshiniń qolyna beriledi nemese poshta arqyly joldanady.
Memlekettik qyzmettiń kórsetilýin ońtaılandyrý onyń qoljetimdiligi men tıimdiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan. Sot aktisiniń kóshirmesin alý jáne ony apostıldeý úshin azamattarǵa sot ǵımarattaryna qaǵaz qujattardy alyp kelýdiń qajeti joq. Elektrondyq tsıfrlyq qoltańbasy bar azamat kez-kelgen jerden apostıl qoıý týraly ótinishin elektrondy túrde joldaı alady.
Ótinish berýshi ózi joldaǵan ótinishiniń qaralýy boıynsha jeke kabınetine kelip túsetin aqparattar arqyly habardar bolady.