Sot ákimdiktiń emes, kópbalaly ananyń quqyn qorǵady
Sot sheshimimen málimdelgen talaptar qanaǵattandyrýsyz qaldyryldy. Alaıda, i s mekemeniń shaǵymymen apellıatsııalyq satydaǵy sotqa tústi.
«Іsti alqa qaraǵan kezde, páter A-ǵa turǵyn úıdi jaldaý (jaldaý) sharty boıynsha qyzmettik turǵyn úı retinde berilgenin jáne onymen jaldaý sharty jyl saıyn uzartylatyndyǵy anyqtady.
Keıin, Turǵyn úı máselelerin qaraý jónindegi komıssııa A-nyń basqa jumysqa aýysýyna baılanysty onymmen qaıta shart jasýdan bas tartqan, sol sebepti A jáne onymen birge páterde turatyn adamdar basqa turǵyn úı-jaı berilmeı shyǵarylady dep eseptegen. B irinshi satydaǵy sot A-men qaıta shart jasasýdan bas tartýdyń zańsyzdyǵyna nazar aýdardy, óıtkeni ol bıýdjettik uıymǵa qatysty basqa uıymǵa qyzmetke aýysqan. Budan basqa, A-nyń asyraýynda kámeletke tolmaǵan bes balasy bar, olardyń eń kishisi áli bir jasqa tolmaǵan. Sondaı-aq, A-ǵa kóp balaly otbasy sanaty boıynsha arnaıy memlekettik járdemaqy taǵaıyndalǵan», - dep jazdy Astana qalalyq sottan.
Kópbalaly otbasylar halyqtyń áleýmettik osal toptaryna jatatynyn eskere otyryp, jaldaý sharty qaıta jasalýy tıis.
Atalǵan negizder boıynsha apellıatsııalyq alqa birinshi satydaǵy sottyń qorytyndylarymen kelisip, A-men turǵyn úıdi jaldaý (jalǵa alý) shartyn qaıta jasasýdan bas tartqan jaǵdaıda sheshimge shaǵymdaný jolymen óziniń quqyqtary men zańdy múddelerin qorǵaý quqyǵyn kórsete otyryp, sheshimdi kúshinde qaldyrdy.