«Sońǵy úsh jylda Qazaqstanǵa syrttan 4401 ǵalym shaqyrtylǵan. Az ba, kóp pe?» - baspasózge sholý
***
Keshe elordamyz Astanadaǵy Táýelsizdik saraıynda Qazaqstan Prezıdenti janyndaǵy Sheteldik ınvestorlar keńesiniń 28-jalpy otyrysy ótti, dep jazady «Aıqyn» basylymy «Nursultan NAZARBAEV: Qazaqstan sapaly azyq-túlik ónimderin jetkizýshi elge aınalady» atty maqalada.
Halyqaralyq uıymdar men álemdik alpaýyt kompanııalardyń basshylary qatysqan «Sheteldik ınvestorlar keńesiniń» bıylǵy jıynyna «Qazaqstandaǵy agrobıznesti damytý» taqyryby arqaý boldy.
- Bul taqyryp kezdeısoq tańdalǵan joq, - dedi plenarlyq otyrysty ashqan Memleket basshysy. - Qazaqstan - aýmaǵy jóninen álemde toǵyzynshy oryn alatyn jáne aýyl sharýashylyǵynyń biregeı resýrstaryna ıe el. Qazaqstan dástúrli óńirlik naryqtardy, sondaı-aq Qytaıdaǵy, Úndistan men Taıaý Shyǵystaǵy jańa naryqtardy qamtamasyz etý úshin geografııalyq turǵydan qolaıly ornalasqan. Aýyl sharýashylyǵy resýrstarynyń aýqymyn eskersek, eldiń otandyq jáne sheteldik ınvestorlar úshin tartymdy, biraq áli ashyla qoımaǵan áleýeti bar, - dedi Nursultan Nazarbaev.
«Nursultan Nazarbaev aýyl sharýashylyǵyn damytýdyń qamyn jasaǵan el qapy qalmaıtynyn aıtty. Osyndaı elder bolashaqta eń baı-baqýatty elderge aınalýy múmkin. Óıtkeni Elbasynyń aıtýynsha, azyq-túlikpen qamtamasyz etý máselesi jahandyq damýdyń kún tártibinde turǵan eń negizgi taqyryptardyń biri bolyp tabylady. BUU boljamynsha 2025 jylǵa qaraı Jer turǵyndarynyń sany 8 mıllıardtan asady, al ǵasyr ortasynda 9 mıllıardqa jetpek. ıAǵnı ár adamdy tamaqtandyrýǵa kún saıyn ortasha eseppen, 2 keli azyq-túlik ketedi desek, adamzat kún saıyn 18-20 mıllıard keli ónim tutynady degen sóz», - delingen maqalada. Sonymen qatar bul kúni «Aıqyn» basylymynda «Janashyr» jobasy - jaqsylyqtyń bastaýy» atty maqala jarııalandy.
Maqalada atap kórsetilgendeı, Atyraýda elimizde birinshi ret ata-anasynyń qamqorlyǵynsyz qalǵan balalarǵa qamqorlyq jasaýdyń jańa joly usynyldy. Jańa jobanyń maqsaty - ata-anasynyń qamqorlyǵynsyz qalǵan balalardyń tárbıesine eńbek ujymdaryn qatystyra otyryp, jas jetkinshekterdiń qoǵamda sanaly azamat bolyp erjetýine orasan zor múmkindik berý.
Aımaq basshysy Baqtyqoja Іzmuhambetovtiń tapsyrmasymen oblystaǵy balalar úıiniń tárbıelenýshilerin ujymdyq, áleýmettik qoldaý maqsatynda «Janashyr» jobasy júzege asýda.
«Janashyr» jobasy boıynsha, ujym balany óz qamqorlyǵyna alyp, ony úsh baǵyt boıynsha, ómirge jeteleıdi: tárbıe, bilim jáne áleýmettik qoldaý. Balany qamqorlyǵyna alǵan kompanııa qyzmetkerleri balamen birge demalys jáne mereke kúnderin ótkizýge, onymen aralasýǵa, keńes berýge múmkindigi bar.
«Eresektermen aralasyp, olarmen áńgime aıtý jas balanyń dúnıetanymyn keńeıtip, kópshilikpen aralasýyna yqpaly bolady. Balalar da oqýdan bos ýaqytta eresekterge kómektese alady. Kompanııa balalardy óz qyzmetimen tanystyryp, olardyń qoldarynan keletin jumystardy oryndaýǵa jıi tapsyrma berip turady. Bul balany jastaıynan eńbekke baýlýdy úırete bilgen ultymyzdyń aınymas ustanymy ekenine eskersek, balalar eńbek arqyly tárbıelenip, qoǵamdaǵy masyldyq psıhologııadan ada bolyp erjetedi. Ujym mýzyka nemese bilim berý kýrstaryna, sport úıirmelerine qatysqysy keletin balany qoldaı alady. Eskeretin eń mańyzdy eki jaıt - bolashaqta orta oqýdy bitirgen jas jetkinshektiń jumysqa ornalasýyna kásiporynnyń kómegi bolady jáne balalar úıiniń túlegi ózine baspana satyp ala alýy úshin joba sheńberinde kompanııalarǵa bankterden turǵyn úı depozıtin ashý usynyldy. Bizge túsindirilgendeı, ujymdyq qamqorlyq - bul zań júzindegi emes, is-júzindegi protsess» - delingen atalǵan materıalda.
***
«Egemen Qazaqstan» gazetinde QR Mádenıet jáne sport vıtse-mınıstri Marat Ázilhanovpen bolǵan suhbat usynylyp otyr. Áńgime aýany negizinen Astanadaǵy Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezine arnaldy.
«Din men din emestiń ara-jigin ajyratyp alýda memleket pen dástúrli dinder ókilderi azamattarǵa durys joldy kórsete bilýi qajet. ıAǵnı, eń aldymen qoǵam ómirin retteýshi ınstıtýt retindegi dinniń shynaıy bolmysyn tereńdeı túsine jáne túsindire bilýge, dinniń problema emes, ony sheshýdiń tetigi retindegi rólin durys paıymdap, oryndy paıdalanýǵa tıispiz», - deıdi vıtse-mınıstr.
Onyń aıtýynsha, búgingi tańda adamzat balasyna tartyspen emes, tatýlyqpen, ymyrasyzdyqpen emes, yntymaqpen kún keshý úshin dinaralyq únqatysý men dinı tózimdiliktiń nasıhaty aýadaı qajet.
«Іshki jáne syrtqy rýhanı kelisimge, jeke tulǵalyq jáne qoǵamdyq úılesimge, rýhanı kemeldikke qol jetkizý - álemdik jáne dástúrli dinderdiń negizgi maqsaty. Sondyqtan, álemdik qoǵamdastyqta beıbitshilik pen dinaralyq kelisimniń saltanat qurýyna álemdik jáne dástúrli dinderdiń sheksiz áleýeti keńinen tartylýy tıis. Beıbitsúıgish memleketter tarapynan júrgizilip kele jatqan san salaly jumystardyń qarapaıym da qasterli maqsaty - osy», - dep atap ótti M.Ázilhanov. Tolyǵyraq, «Rýhanı kelisimge qol jetkizý - álemdik jáne dástúrli dinderdiń negizgi maqsaty» atty materıaldan oqı alasyzdar.
***
Al «Túrkistan» gazetiniń búgingi sanynda «Sońǵy úsh jylda Qazaqstanǵa syrttan 4401 ǵalym shaqyrtylǵan. Az ba, kóp pe?» degen maqala jarııalandy.
«Ótken aptada «The Telegraph» syrttan keletin mamandardy jarylqaýdan jalyqpaıtyn memleketterdiń tizimin jarııalady. Bizdiń elimiz úzdik úshtiktiń qatarynan kórindi. Basylym usynǵan derekke súıensek, sheteldik qyzmetkerlerge usynatyn jalaqynyń kólemi jóninen Nıgerııa kósh bastap tur. Munda árbir sheteldik mamannyń jalaqysy 250 myń dollardan asady, bul - jalpy jumys kúshiniń 12 paıyzyn quraıdy eken. Ekinshi oryndy ózara bólisken Reseı men Qazaqstandaǵy sheteldik azamattardyń da jyldyq eńbekaqysy 250 myń dollar shamasynda, tek jumys kúshiniń jıyntyq kólemine shaqqandaǵy úlesi sál azyraq: 11 paıyz. Nıgerııaǵa «ese jiberip» qoıǵanymyz sondyqtan», - delingen atalǵan maqalada.
«Jýyrda QR Prezıdenti janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde jýrnalıstermen kezdesken QR Bilim jəne ǵylym mınıstrliginiń Ǵylym komıteti tóraǵasynyń orynbasary Amandyq Tóleshev kúni búginge deıin jarııalanbaı kelgen biraz tsıfrdyń betin ashty: sońǵy 3 jylda Qazaqstanǵa syrttan 4401 ǵalym shaqyrtylǵan. Atap aıtsaq, Eýropadan - 1886, Ońtústik-Shyǵys Azııadan - 237, Shyǵys Azııadan - 85, AQSh-tan -403, Kanadadan -11, Reseıden - 1294, Belarýs Respýblıkasynan - 69, Ýkraınadan - 106 jəne ózge elderden 311 ǵalym elimizge tájirıbe almasý maqsatynda kelgen. Alaıda Amandyq Tóleshov syrttan shaqyrtylǵan ǵalymdardyń qanshasy kelisimshart merzimi bitken soń óz eline oralǵanyn, qanshasy Qazaqstanda qalyp qoıǵanyn aıtqan joq. Joǵary oqý oryndarynda sabaq berip júrgen shetel oqytýshylarynyń kóbeıgenine qarap, qazaqtyń qoldap-qolpashtaýyna rıza bolǵan jatjurttyqtardyń basym bóligi elimizde turaqtap qalǵanyn ańǵarý qıyn emes sııaqty», - dep jazady «Túrkistan».
***
Almatynyń qoǵamdyq belsendileri men pedagogtary ulttyq biryńǵaı testileýdi toqtatýdy talap etip otyr, dep habarlaıdy resmı tilde shyǵatyn «Ekspress K» basylymy «ENT: edınaıa natsıonalnaıa tragedııa» atty maqalasynda.
Olardyń sózine qaraǵanda, UBT-ny ótkizýdiń búgingi ádisteri Konstıtýtsııaǵa jáne adam quqyqtary jónindegi halyqaralyq konventsııaǵa qaıshy. - Men psıholog retinde málimdeımin, balalardan «shpargalka» izdeý - bul oqýshyny qorlaý jáne senimsizdik tanytýdyń dóreki túri, - dep málimdedi Almatyda ótken baspasóz máslıhatynda teń quqyq jáne teń múmkindikter ınstıtýtynyń basshysy Margarıta Óskembaeva. - Balalarǵa tintý jasaıdy, olardy sheshindiredi, aıaq kıimderin sheshkizedi. Biraq týǵan-týystarynan basqa olarǵa eshkimniń de qol tıgizýge quqyqtary joq. Bul konstıtýtsııalyq quqyqtardy buzý bolyp tabylady. UBT-ǵa qatysty psıhologııalyq aýyrtpalyq balalar arasynda sýıtsıdaldyq kóńil-kúılerge alyp keledi», - deıdi ol.