Soltústik Qazaqstan turǵyndary kúnniń tutylýyn anyq kóre alady

PETROPAVL. QazAqparat – M.Qozybaev atyndaǵy Soltústik Qazaqstan ýnıversıtetiniń professory Andreı Solodovnık 25 qazanǵa boljanǵan tabıǵı qubylys - kúnniń tutylýyn baıqamaý múmkin emes degen pikirde. Kún tolyq jabylmaǵanymen, onyń nury keminde 5 esege deıin tómendemek, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Ǵalym Andreı Solodovnıktiń aıtýynsha, kúnniń tutylýyn tylsym dúnıege balaıtyndar bar, alaıda onyń kádimgi qubylys ekenin jáne álemniń qaı jerinde qaı kúni bolatynan astronomdar baıaǵyda-aq boljap aıtyp bergen.

«25 qazan kúni bolatyn tutylýy kezinde aı dıskisi kúndi tolyq jappaıdy. Biraq bul qubylystyń aýqymy keń bolmaq, ony jer sharynyń soltústiginen ońtústigine deıin, Arktıkadan Úndi muhıtyna deıin jáne batystan shyǵysqa deıingi aralyqta – Grenlandııadan Batys Sibirge deıin baqylaýǵa bolady. Al Qazaqstanda, ásirese Oral óńirinde ol jaqsy kórinbek. SQO jáne Petropavl turǵyndary da tutylýdyń ádemi kórinisine kýá bolmaq. Munda maksımaldy faza nemese aımen jabylǵan kún dıametriniń úlesi 0.8475 bolady, aı dıskisi kúnniń jalpy aýdanynyń 80 % jabady. ıAǵnı, kún sáýlesiniń jaryqtyǵy kem degende bes ese azaıady», - deıdi professor.

Bul kúni kúnniń tutylýyn baqylaǵandar odan keremet áser almaq.

«Astanada tutylý saǵat 16:06-da bastalady, shegine saǵat 17:17-de jetedi. Almatyda kúnniń tutylýyn saǵat 16:26-dan bastap kórýge bolady, eń joǵary fazany turǵyndar 17:35-te tamashalaıdy. Petropavlda qubylys 15:57-de bastalady dep boljanǵan. Bul ýaqytta kún áli de joǵaryda. Al qubylystyń sharyqtaý shegi saǵat 17:08-de bolady. Bul kezde kún attyń taǵasyna uqsaıdy. Al tutylýdyń aıaqtalýy saǵat 18:02-ge boljanǵan, muny endi biz kóre almaımyz, óıtkeni kún uıasyna batady», - deıdi Andreı Solodovnık.

Professor tutylýdy baqylaý úshin kún súzgisi joq bınokl nemese teleskopty, kúnnen qorǵaıtyn kózildirik pen túrli-tústi áınekti, kompakt-dıskini qoldanýǵa bolmaıtynyn aıtady. Qubylysty kórý úshin dánekerleý kózildirigin, maskany nemese dánekerleý áınegin, arnaıy kún súzgisin, ystalǵan áınekti jáne burynǵy kompıýterler dısketteriniń ishindegi magnıtti plenkany paıdalanýǵa keńes beredi.

Andreı Solodovnıktiń aıtýynsha, kúnniń tutylýy asa sırek kezdesetin qubylys emes. Eń úlken fazalyq máni bar tutylý 2008 jyldyń tamyzynda boldy. Al bolmashysyn astronomdar ótken jyldyń maýsym aıynda baqylaǵan eken.

Buǵan deıin 25 qazanda qazaqstandyqtardyń kúnniń tutylý qubylysyn kóre alatyndyǵyn aıtqan edik. Ǵalymdardyń aıtýynsha, dál osyndaı fazadaǵy tutylý shamamen ár 18 jyl saıyn qaıtalanyp otyrady eken.

Avtory: Olesıa Jýkoven