Soltústik Qazaqstan bıdaıy álemdik naryqta básekege tótep beredi – Baýyrjan Dildebaev

PETROPAVL. QazAqparat – Soltústik Qazaqstan oblysy bıyl 4,5 mln ga dándi daqyl seýip, ónim almaq. Mamyr aıynyń basynda kóktemgi egiske kirisip ketken dıqandar naýqandy aıaqtaýǵa jaqyn. Bıdaıdyń shyǵymdylyǵy, sapasy birneshe faktorǵa táýeldi bolsa, sonyń biri – tuqymnyń der kezinde jerge sińirilýi. Óńirdegi Soltústik Qazaqstan aýylsharýashylyq tájirıbe stantsııasy 70 jylǵa jýyq jergilikti agrarıılerge ár kóktemniń ereksheligin eskerip, usynym berip keledi. QazAqparat tilshisi osy tájirıbelik stantsııa basqarma tóraǵasynyń óndiris jáne ǵylym jónindegi orynbasary Baýyrjan Dildebaevtan suhbat alyp, mamannyń bıylǵy astyq shyǵymyna qatysty boljamyn bildi.

- Baýyrjan Qaıratuly, aldymen aýyl sharýashylyq tájirıbe stantsııasynyń jumysyna toqtalsaq.

- Aýylsharýashylyq tájirıbe stantsııasy 1956 jyly Aqqaıyń aýdany Shaǵalaly eldi mekeninde quryldy. SQO-nyń jaǵdaıyna keletin aýyl sharýashylyǵy daqyldaryn selektsııalaý jáne tuqym alý boıynsha ǵylymı zertteýler júrgizip, ony óndiriske engizedi. Stantsııa elıtalyq tuqym sharýashylyǵy mártebesine ıe.

Dándi, dándi-burshaqty jáne maıly daqyldardyń tuqymyn óndirý jáne ótkizý boıynsha orıgınator, kásiporyn oblystyń dándi daqyldardyń elıtalyq tuqymyna qajettiligin 32% qamtamasyz etip otyr.

Sonymen qatar, dándi, dándi-jemshópti, dándi-burshaqty, jemshóp daqyldary men kartoptyń sorttaryn vırýssyz negizde almastyrý jáne sortty jańartýmen aınalysady. Bizdiń stantsııada kartoptyń elıtalyq tuqymdaryn merıstema ádisimen vırýssyz óndiretin oblystaǵy jalǵyz zerthana ornalasqan.

ıAǵnı, negizinen aıaqtalǵan ǵylymı zerttemelerdi óndiriske engizý, erekshe jáne reprodýktsııalyq tuqymdy kóbeıtýge jumys isteımiz.

- Bıdaıdyń jańa sortyn shyǵarasyzdar ma? Qandaı jetistikterińizben maqtana alasyzdar? Olar qazirgi ýaqytta qoldanylyp jatyr ma?

- Búgingi kúnniń basty jetistigi - 2022 jyly bizdiń selektsıonerlerimiz «Semenovna» jazdyq jumsaq bıdaıdyń jańa sortyn patenttedi. Bul sort bizdiń tájirıbelik stantsııanyń alǵashqy jáne tájirıbeli selektsıoneri, aýyl sharýashylyǵy ǵylymdarynyń kandıdaty, ǵylymı jumys ótili 37 jyldan asatyn Olga Semenovna Gaastyń qurmetine atalǵan, qazir ol eńbeginiń zeınetin kórip jatyr.

2021 jyly jańa sort maquldanyp, 80 ga aýmaqqa egildi, sol jyly ár gektardan ortasha 25 tsentnerden ónim aldyq. «Semenovna» sorty orta maýsymdyq topqa jatady, vegetatsııalyq kezeńi 80-85 kúndi quraıdy, qurǵaqshylyqqa tózimdi, uzaq ýaqyt jaýyn-shashynǵa jáne joǵary temperatýraǵa tótep bere alady, tot aýrýlary men japyrylýǵa tózimdi.

Jalpy baqylaý kezeńinde bul sort turaqty túrde joǵary ónim berdi. Bıyl biz ony 3 658 ga egýdi josparladyq.

Soltústik Qazaqstan - elimizdiń negizgi astyqty óńirleriniń biri. Bizdiń bıdaıymyz álemdik naryqta joǵary básekege qabiletti ekendigin kórsetti, bizdiń negizgi mindet osy qalyptan tanbaı, sapaly astyqty óndirý bolyp qala beredi. Ol úshin «myqty» sorttardy shyǵarý jáne onyń tuqymyn kóbeıtýde jumys isteımiz.

Soltústik Qazaqstannyń kúrt qubylmaly aýa raıy jazdyq bıdaı sorttaryna erekshe talaptar qoıady. Joǵary ónimdilik, japyrylýǵa, túrli aýrýlar men zııankesterge tózimdilikpen qatar, olar joǵary beıimdelgish potentsıalǵa ıe bolýy qajet.

Osylaısha ósimdik damýynyń barlyq kezeńinde qurǵaqshylyqqa tózimdi qabiletke ıe bolýy kerek, ıaǵnı jańbyrly jyldary da, qurǵaqshylyqta da joǵary ónim men sapany tómendetpeýi tıis.

Qazirgi ýaqytta qazaqstandyq bıdaı joǵary sapaly astyq retinde shetelde suranysqa ıe. Osyǵan baılanysty qundy sorttardy shyǵarýdyń ózektiligi artyp keledi. Sondyqtan qazaqstandyq selektsııanyń joǵary sapaly astyǵy men ony qaıta óńdeý ónimderiniń eksporty jyl saıyn ulǵaıýy tıis.

- Jalpy bizdiń SQO jeriniń kórshi Aqmola, Qostanaı oblystary alqaptarynan ereksheligi bar ma? Bizdiń jer qandaı? Qandaı daqyldar jaqsy ósedi?

- SQO Aqmola jáne Qostanaı oblystarynan klımattyq jaǵdaılary jáne topyraq túrimen erekshelenedi. Soltústik Qazaqstannyń aýa raıy kúrt kontınentaldy, oǵan tán belgileri - qatty jel-boranmen uzaqqa sozylatyn sýyq qys, qysqa, biraq ystyq jaz.

SQO aýmaǵy, jalpy jazyq bolǵanyna qaramastan, topyraq jamylǵysy ártúrli. Desek te, egistikte qoldanylyp júrgen alqaptardyń 80% - qara topyraq.

Vegetatsııalyq kezeńniń termııalyq resýrsy aımaqta erte jáne orta maýsymdyq daqyldardy ósirýge múmkindik beredi, olar: jazdyq bıdaıdyń jumsaq jáne qatty túrleri, kúzdik qara bıdaı, jazdyq arpa, suly, tary, burshaq, qaraqumyq, zyǵyr, kartop, qyryqqabat, sábiz jáne t. b.

- Klımatta ózgeris bar, burynǵy aıaz, aýylda úıdiń tóbesine deıin jetetin qar qazir joq. Bul ósimdik sharýashylyǵyna áser etip jatyr ma?

- Klımat, ıá, aıtarlyqtaı ózgergen. Osy faktini eskere otyryp, tájirıbe stantsııasynyń qyzmetkerleri jyl saıyn óńirde kóktemgi egis jumystaryn júrgizý jáne aýyl sharýashylyǵy daqyldaryn ósirý erekshelikteri boıynsha usynystar shyǵarady.

Mamandar jańa aýyl sharýashylyǵy jylynyń agrometeorologııalyq erekshelikterin kórsetedi, kóktemgi-egistik jumystar keshenin júrgizý jónindegi is-sharalardy, topyraqtyń agrohımııalyq sıpattamasyn jáne tyńaıtqyshtardy qoldaný júıesin, óndiriske dál eginshilik tehnologııasynyń elementterin engizý jónindegi jumys nátıjelerin, qazirgi óndiristegi tuqym men sorttyń rólin, dándi, dándi-burshaqty, maıly, jemshóp, jarma daqyldaryn kóktemgi egý agrotehnıkasyn jáne kartop, fıtosanıtarlyq boljam, daqyldardy zııankesterden, aýrýlar men aramshópterden qorǵaý ádisterin, alqaptardy daıyndaý tehnologııalaryn kórsetedi.

Sondaı-aq, bizdiń ǵalymdar jyl saıyn aýyl sharýashylyǵy daqyldaryn egýdiń ońtaıly merzimderin usynady.

Ónimdilikke keletin bolsaq, bul aýa raıy-klımattyq jaǵdaılarǵa da, agrotehnıkalyq sharalarǵa da, jalpy kóptegen faktorǵa baılanysty.

Máselen, sharýashylyqtarǵa bıyl mindetti túrde erte kóktemde ylǵal jabýǵa keńes berdik. Ol astyqtyń shyǵymdylyǵyn parda bolǵan alqaptarda gektaryna 1,8-2,4 tsentnerge ulǵaıtady. Dıqandarǵa erte pisetin, orta maýsymdyq jáne kesh pisetin bıdaıdy aralastyryp egý usynyldy.

Óńirde erte jáne orta maýsymdyq sorttar barlyq alqaptyń 40-50 % alýy tıis, kesh pisetinderge 5-15 % qaldyrǵan jón. Shilde aıynyń jaýynyn tıimdi paıdalaný úshin kesh pisetin daqyldardy 15-22 mamyr aralyǵynda, orta maýsymdyqty 18-30 mamyr, al erte pisetin sorttardy 25 mamyr men 5 maýsym aralyǵynda sebýge bolady.

Al SQO-ǵa tıimdi sorttar retinde, kúzgi jumsaq bıdaıdy alatyn bolsaq, «Mıronovskaıa 808», «Qarabalyq 101» sııaqty sorttaryn, al jazǵy jumsaq bıdaıdyń erte pisetin «Step», «Qostanaı», «Kontınenta», «Táýelsizdik», «Shortandy», ortasha pisetin «Aıgúl», «Semenovna», «Lıýbava», «Kýrer», «Start» jáne taǵy basqalaryn aıtar edim. Qatty bıdaıdyń ishinde bizdiń óńirde jaqsy ónim beretin sorttardyń ishinde «ıAntarnaıa 60», «Qostanaı 207», «Qostanaı 15», «Sharıfa», «Altyn dala» jáne t.b. bar.

Jalpy, jaqsy ónim alý úshin ǵylymı dáleldengen egýdiń ońtaıly merzimin saqtaýdy, múmkindiginshe barlyq qajetti agrotehnıkalyq sharalardy ótkizýdi usynamyn.

Bıyl egis alqaptarynda ylǵaldy saqtaý boıynsha jumystar merziminde atqaryldy. Qazir egin egý naýqany qyzý júrip jatyr. Nátıjesinde astyq shyǵymy jaqsy deńgeıde bolady degen senimdemin.

- Áńgimeńizge r ahmet!