Soǵys jyldarynda Qazaqstan 1 mlrd somǵa qorǵanys ónimderin shyǵardy - Jylgeldınov
- Muhammed Tursynbekuly, QR Prezıdenti Arhıvi uıymdastyryp otyrǵan tarıhı-qujattamalyq kórmede qandaı mańyzdy máselege nazar aýdarylǵan, óıtkeni soǵys taqyryby tarıhta kóp zerttelgen sala emes pe?
- Ǵasyrlar toǵysynda Ekinshi dúnıejúzilik soǵysty zertteýshiler - M.Q. Qozybaev pen P.S. Belan soǵys jyldaryndaǵy Qazaqstan tarıhy boıynsha irgeli zertteýler endi ǵana júrgizilip bastady dep aıtqan bolatyn. Osy turǵyda Ekinshi dúnıejúzilik soǵys taqyryptaryn zerttegende soǵys jyldarynda Qazaqstanǵa maıdan shebindegi óńirlerden qonys aýdarǵan adamdar, óndiristik kúshter men ónerkásip oryndary máselesin de qarastyrý qajet. Taqyrypty jańasha saralaý, jańa baǵyttaǵy zertteýler júrgizý Jeńis tarıhyn keń aýqymda qarastyrýymyzǵa múmkindik beredi. Taqyryptyń az zerttelýiniń bir sebebi, Keńestik kezeńniń arhıvtik qujattarynyń qoljetimsizdiginen boldy. 2004 - 2008 jyldary QR Prezıdenti Arhıviniń bastamasymen KOKP arhıv qorynyń qujattaryn qupııasyzdandyrý boıynsha vedomstvoaralyq komıssııa quryldy. Qor quramyndaǵy soǵys jyldarynyń qujattaryn qupııasyzdandyrý «Rassekrechennaıa voına: «osobye papkı» TsK Kompartıı Kazahstana. 1941-1945 gg.» qujattar jınaǵyn, sonymen qatar, Qazaqstanǵa Ekinshi dúnıejúzilik soǵys jyldarynda qonys aýdarǵandar men bosqyndar tarıhyn zertteý boıynsha birqatar basylymdardy, «Iz ıstorıı deportatsıı. Kazahstan 1930-1955 gg.» qujattar jınaǵynyń serııasyn daıyndaýǵa jol ashty. 2015 jyly Arhıv «Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń qazaqstandyq áskerı tutqyndary: ádebıetter, derekter jáne málimetter bazasy» jobasyn iske qosty.
- Kórmeniń basty qundylyǵy nede?
- «Qazaqstan Uly Otan soǵysynda: tarıh taǵylymy» atty bul kórme - maıdandaǵy jáne tyldaǵy jappaı erlikten habar beretin qujattyq hronıka. Onyń qundylyǵy da sonda. Mysaly, derekter keltirsek, respýblıkalyq áskerı komıssarıattardan maıdanǵa 14 atqyshtar jáne kavalerııa dıvızııalary, 7 brıgada, 1 zenıt polki, 12 qurylys jáne 2 avtobatalon jiberildi. Sonyń barlyq qujattary saqtalǵan. Olardyń ishinde 5 áskerı quram gvardııalyq bolyp qurylǵan. Maıdanǵa respýblıkadan 13 130 júk jáne 825 jeńil avtokólik, 1 538 traktor, 110 118 jylqy jáne 10 260 júk arbasy jóneltildi. Soǵys jyldarynda qazaqstandyqtar jaýyngerlerge 1 205 vagon syılyqtar, kıim-keshek jáne azyq-túlikterdi joldaǵan. «Kolhoznık Kazahstana» tanktik kolonnasynyń qurylysyna 270 mln. som aqsha aýdarǵany, barlyǵy qujat retinde saqtalǵan.
- Soǵysqa qazaqstandyqtardyń 20 paıyzdan astamy attanǵany belgili, sonymen qatar qujattarda soǵys Qazaqstannyń adam resýrsyn da tolyqtyrǵany aıtylady, naqty derekter bar ma?
- Iá, Qazaqstan soǵys jyldarynda Qyzyl áskerge 1,2 mln. adam jiberip, olardyń ár ekinshisi soǵysta qaza tapty. Tolyq emes statıstıkalyq málimetter boıynsha jalpy tutqynǵa túsken 5,4 mln. Qyzyl ásker sarbazdary men ofıtserleriniń 3,9 mln.-nan astamy soǵystyń alǵashqy 4 aıynda tutqyndalǵan. 1945 j. 3 qazanynda KSRO-ǵa tutqynnan oralǵan 1 368 849 keńestik áskerı qyzmetshilerdiń qatarynda 23 143 qazaq bolǵan. Kórmede alǵash ret tutqynǵa túsken sarbazdardyń taǵdyrynan habar beretin fotosýretter, arhıvtik anyqtamalyqtar, tirkeý kartalary, tutqynda bolǵan áskerlerdiń jol kartalary, kúndelikteri, estelikteri, «Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń qazaqstandyq áskerı tutqyndary» jobasynyń 2015-2017 jj aralyǵyndaǵy jumysynyń nátıjesi týraly aqparattar usynylyp otyr. Soǵys Qazaqstannyń adam resýrstaryn da tolyqtyrdy: respýblıkaǵa evakýatsııa kezinde óziniń keleshek ómirin Qazaqstanmen birjola baılanystyrǵan joǵary bilimdi, bilikti mamandar da keldi. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys jyldarynda barlyǵy 61 ult ókilderiniń toptary men halyqtar qonys aýdarýǵa ushyrady.
- Kórmede respýblıkaǵa kóshirilgen óndiris oryndary týraly qujattarǵa oryn berilgen eken. Naqty tizimder saqtalǵan ba?
- Kórmede respýblıkaǵa kóshirilgen óndiris oryndary, ǵylymı jáne mádenıet mekemeleriniń ornalastyrylýy jáne olardyń jumysy týraly qujattar qoıylǵan. 1941 j. sońy - 1942 j. basynda Qazaqstanǵa maıdan shebindegi - Ýkraına, Belarýs, Lenıngrad, Máskeý, Rostov, Taganrog qalalary, Lenıngrad jáne Máskeý oblystarynan kásiporyndar kóshirilip, qaıta ornalastyryldy. Respýblıkada 220 iri, orta jáne shaǵyn zaýyttar, fabrıkalar men sheberhanalar, eńbek birlestikteri men promkombınattar qaıta qalpyna keltirildi. Soǵys kezinde 20 zaýyt, fabrıkalar men sheberhanalar, konstrýktorlyq bıýrolar qaıta kóshirildi. Respýblıkaǵa kóshirilgen kásiporyndar negizinde elimizde mashına jasaý, bildek jasaý ónerkásibi, qara metallýrgııa, qorǵanys ónerkásibi paıda boldy. Az ýaqyttyń ishinde kóshirilgen zaýyttar men fabrıkalar elimizdiń áskerı ekonomıkasynyń biryńǵaı quramdas bóligine aınaldy.
Qazaqstannyń Qorǵanys ónerkásibi mınalyq-tartqysh qarý-jaraq, torpeda, mına, artsnarıadtar, áýe bombalaryn, oqdári, qoparǵysh mashınalar, radıostantsııalar, rentgen apparatýralaryn, qara jáne tústi metallýrgııa ónerkásibiniń qurylǵylaryn, kúrdeli press qurylǵylaryn, jeńil qozǵaltqysh túrlerin jáne elektrostantsııalarǵa arnalǵan bólshekter shyǵardy. Soǵys jyldarynda Qazaqstannyń zaýyttarynda qarý-jaraqtar men oq-dárilerdiń jańa úlgileri: T-53-39 torpedalaryn, ETSh-80 elektrotorpedalaryn, magnıttik-túptik mınalardy, sýasty qaıyǵy mınalaryn, transheıaly otshasharlar jáne t. b. shyǵarý jolǵa qoıyldy. Qazaqstan naǵyz maıdan arsenalyna aınaldy. Soǵys jyldarynda 1 mlrd. somnan asa sommaǵa teń keletin qorǵanys ónimderi, sonyń ishinde 20 aýyr artıllerııalyq polk pen 620 dıvızııanyń qajettiligin qamtamasyz etetin 3 mln. 900 myń túrli kalıbrdegi snarıad shyǵaryldy. 4 mln. teńiz mınasy daıyndaldy jáne 25 sýasty qaıyqtarynyń dıvızıony torpedalarmen qamtamasyz etildi. Kóshirilgen kásiporyndardyń kópshiligi Qazaqstanda qalyp, soǵystan keıingi jyldarda ónerkásiptiń nyǵaıýyna jáne damýyna qýatty serpin berdi.
- Ýaqyt bólip suhbattasqanyńyzǵa rahmet.