«Soǵys tutqyndary máselesi áli de qoǵam nazarynda» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

ASTANA. 9 mamyr. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 9 mamyr, sársenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

 ***

Búkil adamzat tarıhy tirshiliktiń qasireti bolyp sanalatyn soǵystarmen jalǵasyp keledi. XX ǵasyrdyń ózinde ǵana eki dúnıejúzilik soǵysty qospaǵanda, aǵylshyn-býr, orys-japon, Balqan, grek-túrik, keńes-fın, Úndiqytaı, AQSh-Vetnam, Arab-Izraıl, Koreıa, Aljır, Aýǵan, Iran-Irak, Anglııa-Argentına qaqtyǵystary men Irakqa qarsy koalıtsııa soǵysy, NATO-nyń ıÝgoslavııany bombalaýy sııaqty shaıqastar júrip ótti. Soǵysty boldyrmaý úshin qurylǵan halyqaralyq uıymdardyń, sharttardyń, kelisimderdiń jasalǵanyna qaramastan, bul qasiret Jer sharynyń ár túkpirinen qaıtalanýda. Adam balasy úshin zor qurbandyqtar men taýqymet alyp keletin onyń tarıh kóshinen qalmaı kúni búginge deıin jalǵasyp kele jatýynyń sebebi nede?

Soǵystyń shyǵý tegi men sebepteri jáne zardaptary týraly kóterilgen atalmysh másele «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Saıasat pen soǵys» degen taqyryppen basyldy.

 ***

«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, bizde kóptegen oqıǵalarǵa, tip­ti adam taǵdyryna da óz maqsat-múddemiz emes, ózgelerdiń kózimen, qoǵamdyq qubylystardyń barly­ǵyn esh reńksiz, «aq» pen «qaraǵa» bóle saralaıtyn ıdeologııa turǵy­synan qaraýshylyq yzǵary áli de seziledi. Bul jaǵdaı, ásirese, Ekinshi dúnıejúzilik soǵys barysynda tut­qynǵa túsken jerles­terimizge kózqarastan aıqyn baı­qalady. 1941 jylǵy shilde aıynyń orta kezinde Qyzyl Armııa bir mıllıonnan astam soldattary men ofıtserlerinen aıyryldy, olardyń 724 myńy tutqynǵa tústi. Sol jyldyń qarasha aıyna qaraı ne­mis lagerlerindegi qyzyláskerlik tut­qyndar sany 3,6 mıllıonǵa jetedi. Bul másele jóninde keńirek bilgińiz kelse, gazettiń búgingi sanyndaǵy «Soǵys tutqyndary máselesi áli de qoǵam nazarynda» atty maqalany qarańyz.

 ***

Sondaı-aq osy basylym Úkimettiń selektorlyq rejimdegi otyrysynda talqylynǵan máselelerdi jarııalady.

«Mańyzdy mindetter mejesi» taqyrybymen shyqqan bul maqalada  jer resýrstaryn basqarýdyń tıimdiligin arttyrý jumystary, al­daǵy jylý berý maýsymyna daıyndyq jaıy, sondaı-aq, «Ha­lyq­tyq IPO» baǵdarlamasyna qatysty aqparattyq-túsindirý ba­rysy jáne de salyqqa qatysty da keıbir máseleler qamtylǵan.

Árıne, jer aınalasynda má­se­le az emes. Bireýler qanshama jerdi menshigine ótkizip alyp, biraq ony paıdalanýǵa selqostyq tanytyp júrse, endi bireýler ultaraqtaı jerge zar. Al endi bireýler jer telimderin zańsyz sa­typ, onyń arty talaı daýǵa aı­nalyp jatqanyn estip júrmiz. Qa­zirdiń ózinde keıbir óńirlerde jeke turǵyn úı qury­ly­syna ın­fraqurylymy jasaqtal­ma­ǵan jer telimderi bólinip jatyr eken. Osy turǵyda Jer resýrstaryn basqarý agenttiginiń tóraǵasy Qadyrhan Otarov ákim­dikterge jer zańnamasyna sáıkes jer telimderin tek ınfra­qury­lymy jasaqtalǵan alańdardan berýge nazar aýdarý kerektigin qadap aıtty.

                        ***

Keshe Almatydaǵy Dostyq úıinde «Qazirgi zamanǵy aqparattyq keńistikte ulttyq kitap shyǵarý jáne kitap taratý isiniń básekelestigin arttyrý» degen taqyrypta keleli basqosý ótti. Qazirgi tańda Ulttyq memlekettik Kitap palatasynda 315 baspa jáne baspa isimen aınalysatyn uıymdar tirkelgen eken. Baspanyń eń kóbi Almaty qalasynda - 218, Astanada - 29, Qaraǵandyda - 13, Shymkentte - 7, qalǵany basqa da iri qalalarda.
Kitap palatasynyń derekteri boıynsha, 2011 jyly memleketten memlekettik tapsyrys boıynsha shyǵatyn kitaptarǵa 4 mıllıardtan astam qarjy bólinipti. Onyń ishinde Mádenıet mınıstrliginen 1 mlrd 264 mln teńge bólingen. Memlekettik baǵdarlama boıynsha eń kóp kitap shyǵarǵan baspalar qatarynda - «Qazyǵurt», «Jazýshy», «Qazaq entsıklopedııasy», «Balalar ádebıeti» aldyńǵy qatarda. Kitap shyǵarýǵa kelsek, 2010 jyly 4634 kitap shyqsa, 2011 jyly 5234 kitap shyqqan. Taralymyna kelsek, 2011 jyly 1 myń tırajben shyqqan kitaptar 49 paıyzdy quraǵan. Qalǵany - 2 myń, 5 myń, 10 myń danamen. Al 100 myń danamen tek 6 kitap qana shyqqan. 2011 jyly shyqqan kitaptardyń 48,76 paıyzy qazaq tilinde bolsa, 34,20 paıyzy orys tilinde, qalǵany basqa tilderde.

Atalǵan ıgi sharanyń tóńirigindegi jumystar «Aıqyn» basylymyndaǵy «Ulttyq kitap shyǵarý isi jolǵa qoıylady» atty taqyryptaǵy maqalada keńinen qamtylǵan.

«Táýelsiz elimizdiń tarıhynda tuńǵysh ret otandyq «Jaýjúrek myń bala» fılmi alǵashqy kórsetilimnen-aq (3 - 6 mamyr aralyǵynda) 1 mıllıon dollarǵa jýyq qarjy jınady (147 mln 600 myń teńge). 2012 jyldyń eń iri jobasy «Jaý-júrek myń bala» fılmi alǵashqy kórsetiliminen keıin Qazaqstan kı­nematografııasy tarıhynda buryn-sońdy bolmaǵan qýanyshty jaǵdaı oryn aldy. Elimizdiń kınoteatr basshylary fılmniń memlekettik tildegi qosymsha nusqalaryna tapsyrys berdi. Sháken Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» AQ kınoteatrlarǵa fılmdi 70 paıyzy  qazaq tilinde jáne 30 paıyzy orys tilderinde usynǵany belgili. Alaıda qazaqstandyq kınoteatr ókilderiniń shetel týyndylaryn kórýdi daǵdyǵa aınaldyrǵan «negizgi kórermenin jo­ǵaltyp alýymyz múmkin» degen oıynan keıin fılmniń 30 danasy orys tilinde jáne 21 danasy qazaq tilinde daıyn­dalǵan bolatyn»,-dep jazady «Aıqyn» gazeti. Bul materıal «Tórt kúnde - 1 000 000 dollar» degen taqyryppen berilgen

   ***

Jeńis Kúninde nurotandyq alpınıster Іli Alataýynda teńiz deńgeıinen 3,6 myń metr joǵary turǵan Birlik shyńyna shyǵyp, onda  memorıaldy taqta ornatýǵa nıetti, dep habarlaıdy «Kazahstanskaıa pravda» basylymy «Na pık Edınstva!» atty taqyryptaǵy aqparatta.

 Al «Lıter» gazetindegi «Pobednoe voshojdenıe» meterıalynda  estelik taqta Uly Otan soǵysynyń ardageri, Reıhstagqa tý tikken, Halyq qaharmany Raqymjan Qoshqarbaevtyń erligine negizdelip otyrǵandyǵy baıandalady.

 Aıta keteıik, 2010 jyly Lev Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde Uly Otan soǵysynyń sońǵy kúnderinde Halyq qaharmany Raqymjan Qoshqarbaevtyń Reıhstagqa tikken týynyń tanystyrylymy boldy.Týdy Qazaqstanǵa alyp kelgen Serikqalı Muqanovtyń aıtýynsha, Uly Jeńistiń jarshysy bolǵan Raqymjan Qoshqarbaev pen Grıgorıı Býlatovtyń Reıhstagqa tikken týy shabýyl kezinde ilinetin jalaýlar bolǵan. «Jalpy, Reıhstagqa shabýyl jasalǵan kezde osyndaı 9 jalaý bolǵan. Onyń ishinde Raqymjan Qoshqarbaevtyń jalaýy birinshi bolyp Reıhstagtyń tóbesine tigildi. Osydan keıin qanshama ýaqyt ótti. Keıbir derek kózderiniń málimeti boıynsha, bul jalaý birneshe úleske jyrtylyp, jaýyngerler arasynda taratyldy. Sondyqtan 1945 jyly mamyrdyń 3-i kúni KSRO Joǵarǵy Keńesiniń Prezıdıýmy «Uly Jeńistiń týyn bekitý týraly» qaýly qabyldady. Sol týlardyń biri - osy. Sondyqtan ony kóshirme dep sanaýǵa bolmaıdy. Endi, bul tarıhı jádiger ultymyzdyń uly murasyna qosyldy», - deıdi S.Muqanov. Osy ýaqytqa deıin Raqymjan Qoshqarbaevtyń Reıhstagqa tikken týy Reseı Federatsııasynyń Іshki ister mınıstrliginiń muraǵatynda saqtalyp kelgen.