SQO túzeý mekemesinde sottalǵandar at ábzelderin jasaıdy

Foto:
PETROPAVL. QazAqparat – Soltústik Qazaqstan oblysy boıynsha qylmystyq atqarý júıesi departamentiniń № 48 mekemede jazasyn ótep jatqandar at ábzelderin jasaýdy meńgerdi. Olardyń qolynan shyqqan buıymdarǵa suranys artyp keledi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

SQO boıynsha qylmystyq atqarý júıesi departamenti baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, Petropavldaǵy № 48 mekemede 800-ge jýyq sottalǵan bar.

Sonyń 160-y ǵana jumyspen qamtylǵan. Mekeme aýmaǵynda 3 JShS jáne 5 JK ashylǵan.

Onyń biri «Osıpov» jeke kásipkerligi at ábzelderin jasaýmen aınalysady.

Bul jerde bylǵarydan júgen, noqta, shylbyr, ertoqym, ómildirik, quıysqan, úzeńgi jasaıdy.

«Kásiporyn byltyr qańtar aıynda ashyldy. Bul jerde 8 sottalǵan jumys istep jatyr. Olar eńbekaqylarymen bereshekterin jabady, keıbiri qarajatty otbasyna kómek retinde jiberedi. Jeke kásipkerdiń Petropavlda saýda orny bar. Shyqqan ónimdi sol jerde saýdalaıdy. Oblys aýdandarynan tapsyryspen istetetinder de bar», - deıdi SQO boıynsha QAJD № 48 mekemesiniń sottalǵandardyń eńbegin uıymdastyrý bóliminiń basshysy Baýyrjan Rústemov.


Jazasyn óteýshiler jumysqa ornalasýǵa tyrysady, óıtkeni osylaısha merziminen erte bosap shyǵýǵa múmkindik bar.

Ári jumys istegendikten mundaǵy ýaqyttary da tez ótedi.

Ol úshin eń bastysy jaqsy minezdeme bolýy qajet, tájirıbe mańyzdy emes, kez-kelgen jumysty meńgerýge múmkindik bar.

«Bul tsehta ashylǵan kúnnen bastap jumys istep jatyrmyn. Jumys ózime unaıdy, eńbekaqyny kerek-jaraǵyńdy satyp alýǵa jumsaýǵa bolady. Shyǵarmashylyq jumys. Osy jerde biraz nárseni úırendim. Tigin mashınasyna otyrmas buryn eki aı sheberlerden dáris aldyq. Qazir sýret te salamyn, kerek bolsa, qazaqtyń oıý-órnegimen bezendire de alamyn. Bir toqymdy jasap shyǵý úshin ortasha 3 kún ýaqyt kerek. Toqymnyń da túr-túri bar ǵoı, sporttyq, serýendeýge arnalǵan, kúndelikti, malshylarǵa arnalǵan, sonyń bárin jumys barysynda eskerý qajet», - deıdi jazasyn óteýshi Dmıtrıı Bochantsev.

Budan basqa túzeý mekemesi aýmaǵynda suıyq maı-kúnjara, jumsaq jıhaz, qurt shyǵarylady, avtosheberhana, naýbaıhana, metall óńdeıtin tseh jumys isteıdi.

Máselen suıyq maı-kúnjara tsehynda 17 sottalǵan eńbek etip jatyr. Al jalpy ortasha eńbekaqy – 50 myń teńge.



Seıchas chıtaıýt