SQO sharýalary Astanadaǵy jármeńkege 700 tonnadan astam ónim ákeldi
Tańerteń saǵat 9.00-de bastalǵan jármeńke keshki 18.00-ge deıin jalǵaspaq.
Soltústik Qazaqstan oblysynan 110 kásiporyn jalpy salmaǵy 733 tonna bolatyn 100-den astam ónim túrin ákelipti.
Onyń basym bóligi — áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik:
— 495 tonna kartop pen kókónis;
— 100,7 tonna et;
— 33 tonna sút jáne sút ónimi;
— 70 tonna un;
— 10 tonna makaron jáne kondıter ónimi;
— 10,5 tonna bal ónimi;
— 120 myń dana jumyrtqa;
— 5 tonna balyq;
— 2 tonna jarma.
Jármeńkedegi baǵa bazar baǵasynan 15-20 paıyz arzan bolǵandyqtan ba, jármeńke alańyndaǵy halyq nópirinen aıaq alyp júrýdiń ózi muń boldy.
Sıyr etiniń ortasha baǵasy bir kıllogramyna 2200 teńge, jylqy eti 2500-2700 teńgeden, qazy men jaıasy 3000-3500 teńgeden, qoı eti 2200 teńgeden, tutas ushasy 2100 teńgeden satylyp jatyr.
Baldyń bir kıllogramy 2000 teńgeden, birinshi surypty un 220 teńgeden, maılylyǵy 2,5% súttiń lıtri 350 teńgeden, qoldyń qaımaǵy — 1850 teńgeden, irimshik — 950 teńgeden, sary maı 4000-4500 teńgeden, kartoptyń bir kıllogramy 100 teńgeden, qyryqqabat — 120 teńgeden, sábiz — 110 teńgeden, pııaz — 100 teńgeden ótip jatyr.
Jármeńkeden dorbasyn toltyryp qaıtyp bara jatqan egde jastaǵy jupty áńgimege tarttyq.
«Negizi Arqalyq jaqtyń qazaǵymyz. Qazir osynda turamyz. Soltústikten jármeńke keledi degen soń arnaıy kelgenbiz. Sol nemerelerge aýyldyń taza ónimin bereıik degen nıet bizdiki. Ájeń ekeýmiz de zeınettemiz. Biz sııaqty qozǵalysy adamdarǵa mundaı jármeńkeler óte tıimdi. Tipti apta saıyn bolyp tursa, artyq etpes edi», — deıdi Tólesh Qanafın.
Al «Severnyı broıler» qus fabrıkasynyń dırektory Talǵat Maqtaev jármńkege ónimi Astana halqyna tanyla bersin degen nıetpen kelgenin aıtady.
«Jármeńkege 6 tonna qus etin ákeldik. Halyqtyń suranysy joǵary. Óıtkeni bazar baǵasynan 15-20 paıyz tómen ustap turmyz. Astananyń tórinde jármeńke ótetinin estigende birden jınaldyq. Bizdi mundaǵy halyq ta tanı tússin, „Erke qus“ saýda belgisiniń ónimi sapaly ekenin bilip júrsin dep arnaıy keldik. Ázirge saýdamyz júrip jatyr. Alystan kelgen eńbegimiz esh ketpeıtin sııaqty», — deıdi kásipker.
Oblystyń ónerpazdary jármeńkege kelýshilerdiń qurmetine kontsert qoıyp, sharanyń kórigin qyzdyryp jatyr.