SQO-daǵy sýy shıpaly Meńgeser kóliniń tanymaldylyǵy artyp keledi
Meńgeser kóliniń qasıeti óńir turǵyndaryna burynnan tanys. Shilde aıynyń ortasynan bastap beli aýyryp, býyny syrqyraǵan jurt kólge qaraı aǵyla bastaıdy. Avtokóliktiń áli keń tarala qoımaǵan shaǵynda úlkender tańnyń atysymen arbaǵa atyn jegip, samaýyry men qazanyn, saqtaǵan súr etin alyp nemese qoıdy salyp alyp, jolǵa shyǵady eken.
«Tuzdy kólge barýdy aldyn ala josparlaıtynbyz. Tamaǵymyzdy, taza sýymyz ben jatatyn ornymyzdy ózimizben ala baramyz. Em qonýy úshin kóldiń basynda aptalap jatatyndar bar. Revmatızmge shaldyqqandar, ásirese aıaq-qoly syrqyrap aýyratyndarǵa kóldiń sýy em. Bizdiń Talapker aýylynyń aıaǵyn basa almaı qalǵan birer turǵynynyń osy kóldiń batpaǵyn jaǵyp, sýyna túsip emdelip ketkenin kórdim. Meńgeserdiń shıpasy keremet, qasıeti zor ǵoı. Biraq paıdasyn kórý úshin ol babyna kelip, «pisken» kezde barǵan jón. Ol degenimiz, sýdaǵy qyzyl qurttar kól betine kóteriledi», – deıdi Petropavl turǵyny Márzııa Súleımenqyzy.
Meńgeser kóli Soltústik Qazaqstan oblysynyń Mamlıýt aýdanynda ornalasqan. Jalpy aýdany – 3360 gektar. Eń tereń jeri nebary 60 sm ǵana.
Jergilikti turǵyndardyń arasynda kóldiń paıda bolýyna qatysty ádemi ańyz taraǵan. Aıtýlarynsha, baıaǵyda bir kedeı batyr óte baı otbasynan shyqqan boıjetkenge ǵashyq bolady. Keıin qyz da unatyp, olar jasyryn túrde kezdese bastaıdy. Óıtkeni qyzdyń otbasy olardyń úılenýine qarsy bolady.
Biraq qyzdyń aǵalary olardyń kezdesip júrgenin bilip qalyp, batyrdy óltiredi.
Qaza tapqan batyr keıin bulaqqa aınalady. Al qyz súıiktisin joqtap, kúnde bulaqqa kelip jylaıdy. Onyń kóz jasynan bulaqtyń janynda ornalasqan kól tuzdy kólge, al boıjetken qaıǵydan qara qusqa aınalady. Qara qus áli kúnge bulaqtan sý ishýge keledi eken. Halyq kólge bara jatqan jolda qara qus kezdesse, «oǵan barýdyń qajeti joq, óıtkeni bul kól sizge paıda ákelmeıdi» dep, keıin qaıtady eken.
Meńgeser kóli sýynyń quramy jergilikti ǵalymdardy da beıjaı qaldyrmaı, birqatar zertteýler júrgizilgen. M.Qozybaev atyndaǵy Soltústik Qazaqstan ýnıversıtetiniń professory Natalıa Beletskaıa, medıtsına ǵlymydarynyń doktory Janbatyr Sartaev, bıologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Pavel Dmıtrıev, geografııa ǵylymdarynyń magıstri Ivan Fomın Meńgeser kólin zerttegen.
«Sýdyń quramy – hlorıdti, balshyǵy – kúkirtsýtekti. Mundaı sýdy balneologııalyq maqsatta vanna túrinde paıdalanýǵa bolady.
Kól túbindegi emdik balshyq tirek-qımyl apparaty men teri aýrýlaryna kómektesedi. Bul gınekologııalyq, júıke aýrýlary, metabolızmi buzylǵan kezde de paıdaly bolýy múmkin. Bul kóldegi balshyq qara tústi, qurǵaǵan kezde ashyq sur túske aınalady, kúkirtsýtektiń ótkir ıisi bar.
Meńgeserdiń tuzdy sýy hımııalyq qasıetterine baılanysty sýlfıdti balshyqpen birge mańyzdy balneologııalyq resýrs bolyp sanalady.
Kópshilik Óli teńiz sýynyń emdik qasıeti týraly biledi. Biraq jurt dál osyndaı sýǵa shomylý úshin alysqa barýdyń qajeti joǵyn bile bermeıdi. Meńkeser kóli sýynyń quramy oǵan uqsas ekeni dáleldengen. Eger siz bul kólde durystap shomylsańyz, osteohondrozdy, ártúrli gınekologııalyq aýrýlardy, psorıazdy jáne basqa aýrýlardy emdeı alasyz.
«Tuzdy kólde 30 mınýttan artyq shomylýǵa bolmaıdy. Sýy da, batpaǵy da júrekke qatty áser etedi. Tipti, sońy qaıǵyly aıaqtalýy da múmkin», – deıdi jergilikti ǵalymdar.
Mamandardyń aıtýynsha, júrek-qan tamyrlary aýrýy barlarǵa, eki jasqa deıingi nárestelerge, aýrý asqynǵanda, ekiqabat áıelderge, qaterli isigi barlarǵa balshyqpen emdelýge tyıym salynǵan.
Petropavldan 83 shaqyrym qashyqtyqta jatqan sý aıdynyna jeńil kólikpen 1-1,5 saǵatta jetýge bolady.
SQO kásipkerlik jáne ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý basqarmasynyń málimetinshe, Petropavldan Meńgeser aýylyna avtobýs júredi. Bılet quny – 1,5 myń teńge. Kól aýyldan 3 shaqyrym jerde jatyr.
«Bul kól – belsendi balneologııalyq áseri bar sýlfıdti balshyqtyń jetkilikti qory saqtalǵan biregeı balshyq ken orny. Buryn munda halyqtyń demalýy úshin jaǵdaı bolmady. Kóldiń jaǵasyn abattandyrý jáne kelýshilerge yńǵaıly etý úshin «Meńgeser» jeke kásipkerligi demalys bazasyn saldy.
Bul jerde demalys maýsymy shilde aıynda bastalyp, tamyzdyń ortasyna deıin jalǵasady. Demalys aımaǵynda jazǵy dámhana, 4 oryndyq monsha jumys isteıdi. Dárethanalar, kıim aýystyratyn, jýynyp-shaıynatyn kabınalar ornatylǵan. Fýtbol-voleıbol alańy, balalardyń oıyn alańy bar», – deıdi basqarmanyń týrızmdi damytý jáne lıtsenzııalaý bóliminiń basshysy Qanat Shamsýtdınov.
Mamannyń aıtýynsha, palatkany, mangaldy, tósek-oryndy jalǵa alýǵa bolady. Sondaı-aq shezlongtar men besedkalar da beriledi.
Demalys aımaǵyna kólikpen kirý 1,5 myń teńge turady. Mundaǵy kıiz úıdi bir kúnge jalǵa alý 10 myń teńge, shezlong – 500 teńge, monshanyń bir saǵaty 3 myń teńge, mangal – 3 myń teńge. Al ózińmen birge ákelgen palatkany, mangaldy tegin ornatyp, paıdalanýǵa bolady.
Keıingi kezde Meńgeser kóliniń tanymaldyǵy artyp keledi. Qazir Meńgeser kólin týrısterdi qabyldaýǵa daıyndap jatyr.
Buǵan deıin SQO-daǵy Imantaý-Shalqar kýrorttyq aýmaǵy týraly aıtqan edik. Býrabaıdan kem emes ásem tabıǵatymen Qyzyljar óńiriniń maqtanyshyna aınalǵan bul aımaqtaa 42 demalys orny jumys isteıdi. Baǵasy qoljetimdi. Elimizdiń ár óńirinen avtobýspen, poıyzben, ushaqpen de jetýge bolady. Kólge shomylyp, taza aýasyn jutyp, tabıǵı, tarıhı, arheologııalyq murasyn tamashalaýǵa múmkindik bar. SQO kásipkerlik jáne ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý basqarmasynyń málimetinshe, byltyr bul demalys aımaǵynda 62,5 myń adam demalǵan eken.