SQO-daǵy Sábıt Muqanovtyń aýyly quryp ketýdiń az-aq aldynda tur
SQO Jambyl aýdany Sábıt aýyly Petropavldan 200 shaqyrymdaı jerde ornalasqan. 2009 jylǵy sanaq kezinde munda 155 turǵyn bolsa, qazir nebary bes-aq úı qalǵan. Onyń ózi kóshkeli otyr.
«Aýylymyz jaqsy, taza, biraq sońǵy ýaqytta jurt jappaı kóship jatyr. 60-qa tarta úı bar edi, sonyń 4-5-eýi ǵana qalaıyn dep tur. Mektep jabyldy, endi biz de qozǵalaıyn dep jatyrmyz. Jerimiz qunarly, sýymyz bar. Sábıt atamyzdyń aýyly ǵoı, quryp bara jatqanyna júregim aýyrady, qımaımyz», - deıdi aýyl turǵyny Elýbaı Mýsın.
Bul aýyldyń qazyǵyn ótken ǵasyrdyń alpysynshy jyldary Sábıt Muqanov qaqqan. Qazir onyń kózi bolyp jazýshy men onyń inisi Sháken Mustafın kótergen úı tur.
«Sábıt Muqanovtyń týǵan jeri Tımırıazev aýdanynyń aýmaǵynda ornalasqan Jamanshubar aýyly, qazirgi Dokýchaevo eldi mekeni. Bul jerge ol týǵan-týystaryn kóshirip ákelgen. 1958 jyly Sábıt Muqanov jáne inisi Sháken Mustafın osy aǵash úıdi ózderi kóterip salǵan. Keıin inisi osynda 1985 jylǵa deıin turdy. 1990 jyldary osy úı mýzeı bolyp ashyldy. Bes bólmeden turady, aldynda jazýshynyń músini tur. Aýladaǵy qaıyńdy Sábıt ózi otyrǵan. Aýmaǵynda et súrleıtin shoshala bar, ony da jazýshy ózi turǵyzǵan», - deıdi S.Muqanov atyndaǵy ádebı-memorıaldyq mýzeı-úıiniń dırektory Álııa Sársekova.
Qundy jádigerlerdiń kóbi Almatydan ákelingen. Qazir 700-den astam jádiger saqtalǵan. Mekeme dırektorynyń aıtýynsha, zattardyń barlyǵy – jazýshy qoldanǵan dúnıe. Saptama etigi, ózi ustaǵan dombyrasy, quran kitaby, jaınamazy saqtalǵan.
«Almatyda turyp, týyndylaryn jazǵanymen, Sábıt Muqanov jan-tánimen osynda boldy. 1960 jyly týǵan kúnin osy aýylda atap ótti.
Qonaq bólmesiniń tórine shyǵyp, Sábeń keldi dep úlken dastarhan jaıylatyn. Oǵan aýyldyń úlken-kishisi barlyǵy jınalyp, syımaǵany tabaldyryqta turyp, jazýshynyń áńgimesin tyńdaıtyn. Árıne qurmetti qonaq kelgendikten et asylady. Osyndaıda jazýshy kishkentaı balalardy bir-birden shaqyryp, óz qolymen et asatyp, batasyn beretin», - deıdi Álııa Sársekova.
Qazir mýzeıge ádeıilep keletin adamdar bar. Mýzeı dırektorynyń aıtýynsha, birer kún buryn qonaqtar Reseıden kelip ketti, olar buǵan deıin de bolǵan eken, «jol bar kezde kelip, atamyzdyń rýhyna taǵzym etip keteıik» dep sheshipti.
Buǵan deıin SQO-daǵy 45 eldi mekende turǵyndar sany 10-ǵa jeter-jetpes qalǵanyn jáne 7 aýyldyń kartadan múldem joıylýy múmkin ekenin jazǵan edik.