SQO-da jyl bastalǵaly 158 adam qańǵyrǵan ıtten zardap shekti

PETROPAVL. QazAqparat – Petropavlda múgedektigi bar áıeldi ıt talady. Qazir zaǵıp jan kúnde emhanaǵa baryp, jarasyn tańyp, qutyrmaǵa qarsy ekpe alýǵa májbúr. Jyl basynan Soltústik Qazaqstan oblysynda osylaısha 158 adam ıesiz ıtten zardap shekti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Zardap shekken áıel máselemen oblystyq máslıhat depýtattaryna keldi. Turǵynnyń aıtýynsha, ol Jumysshy kentinde turady. Kózi nashar kórgendikten birinshi top múgedektigi bar. Sol kúni keshqurym qoqys tógý úshin dalaǵa shyqqan. Konteınerlerdiń qasynda júrgen ıesiz ıtterdiń biri bas salyp, talaǵan.

«Qazir kúnde emhanaǵa baryp jaraqatty tańdyrýǵa jáne qutyrmaǵa qarsy ekpe alýǵa májbúrmin. It qapqannan keıin oqıǵa ornyna jedel járdem qyzmeti men polıtseılerdi shaqyrdym. Alaıda tártip saqshylary ıt ıesiz bolǵandyqtan «bizden qaıran joq» dep ketip qaldy», - deıdi zardap shekken turǵyn.

Búginde boıyn qorqynysh bılegen áıel dalaǵa shyǵýdan qalǵan.

«Kezdesýge qańǵyrǵan ıt máselesi boıynsha eki turǵyn kelip otyr. Budan basqa tek búgin telefon arqyly taǵy 6 adam habarlasty. Bári de ıesiz qalǵan ıtterdiń kóbeıip ketkenin, ásirese balalar úshin qorqatyndyqtaryn aıtýda.

Jeke sektordaǵy úıler buzylyp, turǵyndary kóshkende ıtterin qaldyryp ketti. Endi olar tamaq tabý úshin kóshe kezip ketti. Qazir bul úlken máselege aınalyp otyr.

Bul máseleni sheshý óte qıyn. Óıtkeni bıyl naýryzda qabyldanǵan zań bizge pármendi sharalar qoldanýǵa múmkindik bermeı otyr», - deıdi oblystyq máslıhat depýtaty ıÝlııa Pronına.

Depýtattyń aıtýynsha, qańǵyrǵan ıtti ustap, chıp jáne ekpelerdi salyp, sterıldep qaıta bostandyqqa jiberý qajet. Bir ıtti protsedýradan ótkizý úshin 10 kún jáne 70 myń teńge qarajat qajet. Osy maqsatqa bıyl bıýdjetten 53 mln astam teńge bólingen.

Qazir oblysta ıt-mysyqqa arnalǵan úsh jekemenshik panajaı bar. Olardyń bári búginde tolyq.

«Bul máselemen kúresý úshin turǵyndar ıt-mysyqtaryn qańǵyrtyp jiberýdi qoıýlary qajet.

Qazir qalalyqtar ıesiz ıtpen kúresý úshin 109 nómirine - anyqtama-dıspetcherlik qyzmetke habarlasady. Olar qalalyq veterınarlyq stantsııaǵa ótinim qaldyrady. Mamandar oqıǵa ornyna barǵanymen eshteńe isteı almaıdy. Ýaqytsha ustaý oryndary tolyq. Keıde tipti, ustaǵan ıtterdi janýarlardy qorǵaýshylar aıqaı-shýmen shyǵartyp jiberedi», - deıdi ıÝlııa Pronına.

Depýtattyń aıtýynsha, bul másele respýblıka deńgeıinde qaralýy tıis. Sondyqtan Parlamentke aqparat daıyndalyp, jańa zań men qazirgi problema dıssonansyn joıý úshin jiberilmek.