SQO-da jaýyn-shashyn egin orýǵa mursat bermeı jatyr
SQO aýyl sharýashylyǵy jáne jer qatynastary basqarmasy baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, búgingi kúni 440,8 myń ga bıdaı jáne dándi-burshaqty daqyl jınap alynsa, 762,7 myń ga astyǵy bastyryldy. Dıqandar ár gektardan 17,3 tsentnerden ónim alyp jatyr.
«Kóktem-jazda sharýalar barlyq tıisti tehnologııalardy der kezinde qoldandy. Ónimdilikti arttyrý úshin bıyl 256,2 myń tonna mıneraldy tyńaıtqysh qoldanyldy, bul byltyrǵydan 1,2 ese kóp. Sondaı-aq tuqymdy jańartý jumysy júrgizilip, osylaısha 10% aýystyryldy.
Oraq naýqanyn oıdaǵydaı aıaqtaýǵa kúnara jaýǵan jańbyr kedergi. Qazirgi ýaqytta bitik shyqqan egindi qysqa merzimde jınap alý úshin barlyq shara qoldanylyp jatyr», - deıdi vedomstvonyń baspasóz hatshysy Anastasııa Harlamova.
Oraq naýqanyna SQO-da 7 myńnan astam tehnıka jumyldyrylǵan. Dıqandarǵa astyqty jınaýǵa arzan baǵa – lıtri 250 teńgeden dızel otyny berildi.
Astyqty keptirip, saqtaıtyn 46 elevator bar, onyń jalpy syıymdylyǵy – 3,2 mln tonna. Budan bólek sharýashylyqtarda 3,7 mln tonna syıatyn 332 astyq qabyldaý oryndary bar.
Buǵan deıin SQO-da 56 jastaǵy jazasyn óteýshi áıel kolonııada nekesin qıdyrǵanyn jazǵan edik.