SQO-da jalpy somasy bir mlrd teńge bolatyn 3 myńnan astam ota kózge tegin jasaldy
Oblysta kózge joǵary tehnologııalyq otalar eki ortalyqta jasalady. Sonyń biri - «Aına-kóz» jekemenshik emdeý mekemesi. Ortalyqtyń aqparatyna sáıkes, bıyl MÁMS aıasynda halyqqa kórsetilgen medıtsınalyq qyzmetterdiń kólemi ulǵaıyp, 1606 ota jasaldy. Onyń jalpy somasy 414 mln 548 myń teńge. Ortalyqqa táýligine orta eseppen 50-den 70-ke deıin naýqas kelip, qaralady.
Al «Esil – Dıagnostık» oftalmologııalyq ortalyǵynda MÁMS aıasynda 553 mln 372 myń teńgege 1736 adamnyń kózine ota jasaldy.
Petropavl turǵyny Nına Jıltsova – zeınetker. Kózine qajet qymbat otany tegin jasatýǵa bolatynyn estigen. Dárigerdiń joldamasy arqyly ortalyqta ota jasatyp, kórý qabiletin qaıtardy. Mundaı medıtsınalyq kómekke MÁMS júıesinde saqtandyrylǵan naýqastar qol jetkize alady.
– Men Petropavldaǵy №2 qalalyq emhanada tirkelgenmin. Dáriger meni kózge ota jasatý úshin portalǵa qoıdy. Kezegim kelip, jekemenshik emhanada ota jasattym. Katarakta degen dıagnoz qoıylǵan edi. Endi ekinshi kózimdi de durystaýǵa nıettimin. Ýaqtyly jasalǵan ota kórý qabiletimdi jaqsartty, – deıdi Nına Jıltsova.
Oftalmolog-dárigerlerdiń aıtýynsha, MÁMS júıesinde kórsetiletin medıtsınalyq qyzmetter kólemi artqan, alaıda kózi aýyratyn naýqastar sany da azaımaı otyr. Onyń ishinde eresek turǵyndar da, balalar da bar. Oǵan sebep - kompıýter men smartfondy óte kóp paıdalaný.
SQO densaýlyq saqtaý basqarmasynyń málimetinshe, búgingi kúni portalda operatsııa jasatýǵa kezekte 542 adam tur.
Buǵan deıin SQO-da veterınar mamandar arasynda semınar-trenıng ótip, antıbıotıkterdi orynsyz qoldanýdyń saldary týraly aıtylǵanyn jazǵan edik.