SQO-da tasqynnan zardap shekken otbasylardyń balalary mektepte ystyq tamaqpen tegin qamtylady

<p>PETROPAVL. KAZINFORM &ndash; Bıyldan bastap memlekettik bilim berý uıymdarynda bilim alýshylar men tárbıelenýshilerge qarjylaı jáne materıaldyq kómek kórsetý memlekettik qyzmet bolyp eseptelmek. Birjolǵy járdemaqy balalarǵa bes sanat boıynsha beriledi.</p>

Soltústik Qazaqstan oblysy bilim basqarmasynyń basshysy Aınagúl Suraǵanovanyń aıtýynsha, ata-analar belgili bir sanatqa jatatynyn rastaıtyn qujattardy usynǵan jaǵdaıda, 43407 teńgeni ala alady. 

«Járdemaqy memlekettik ataýly áleýmettik kómek alýǵa quqyǵy bar otbasylardan shyqqan balalarǵa; memlekettik ataýly áleýmettik kómek almaıtyn, jan basyna shaqqandaǵy tabysy eń tómen kúnkóris deńgeıi shamasynan tómen otbasylardan shyqqan balalarǵa; otbasylarda turatyn jetim balalarǵa jáne ata-anasynyń qamqorlyǵynsyz qalǵan balalarǵa; tótenshe jaǵdaı saldarynan shuǵyl járdemdi qajet etetin otbasylardan shyqqan balalarǵa jáne bilim berý uıymynyń alqaly basqarý organy aıqyndaıtyn bilim alýshylar men tárbıelenýshilerdiń ózge de sanattaryna beriledi. ıAǵnı munda otbasynyń materıaldyq-turmystyq jaǵdaıyn tekserý qorytyndysy negizinde bilim berý uıymynyń Qamqorshylyq keńesi aıqyndaıdy», - deıdi Aınagúl Suraǵanova.

Bıyl SQO-da sý tasqynyna baılanysty «tótenshe jaǵdaı saldarynan shuǵyl járdemdi talap etetin otbasylardan shyqqan balalar» sanaty boıynsha kómekke muqtajdar sany artty. Jalpy búgingi tańda oblysta birjolǵy járdemaqy alýǵa úmitker, halyqtyń áleýmettik osal toptarynan shyqqan 10879 oqýshy bar.

«Mektepke tabıǵı jáne tehnogendik tótenshe jaǵdaılardyń týyndaýyna ákep soqqan avarııalardyń, zilzalalardyń, apattardyń sebepterin tergep-tekserý týraly ótinish pen aktini-anyqtamany usynǵan jaǵdaıda balalar tegin ystyq tamaqpen qamtylady. Sondaı-aq kıim, aıaq kıim, mektep kerek-jaraqtaryn satyp alý úshin birjolǵy járdemaqy tóleý jónindegi memlekettik qyzmet kórsetiledi», - deıdi basqarma basshysy.

Tólem alý úshin ataanalar kelesi qujattardy usyný qajet, olar: ótinish; jeke basyn kýálandyratyn qujat nemese tsıfrlyq qujattar servısinen elektrondyq qujat; neke qııý nemese nekeni buzý týraly kýáliktiń kóshirmesi; qorǵanshylyqty (qamqorshylyqty) belgileý týraly, patronattyq tárbıeleýge jáne qabyldaý otbasyna berý týraly ýákiletti organnyń sheshiminiń kóshirmesi; avarııalardyń, zilzalalardyń, apattardyń sebepterin tergep-tekserý aktisi.

«Memlekettik qyzmetti alý úshin ata-ana bala oqıtyn mektepke ótinish berýi kerek. Alaıda ata-analar qujattar toptamasyn tolyq usynbaǵan jaǵdaıda nemese merzimi ótken bolsa ótinish qabyldanbaıdy. Sondaı-aq járdemaqy alǵan ata-analar qarajatty alǵan kúnnen bastap 10 jumys kúni ishinde bilim berý uıymyna qarajattyń qaıda jumsalǵandyǵy týraly esep beredi, ıaǵnı satyp alynǵan taýarlardyń ataýyn kórsete otyryp, shyǵystar týraly rastaıtyn qujatty usynýy qajet», - deıdi Aınagúl Suraǵanova.

Buǵan deıin SQO-da sońǵy jarty jylda jelsheshek juqtyrý deregi úsh ese azaıǵanyn jazǵan edik.