SQO-da ótken kórmege Abylaı hanǵa, Úkili Ybyraıǵa qatysty qujattar qoıyldy
Kórme bes bólimnen turady: «Táýelsizdik týyn kótergen Abylaı han», «Tarıh tulǵalary», «Petropavldyń tarıhy sáýlet eskertkishteri fotosýretterde», «Qyzyljardyń ult zııalylary» jáne «Soltústik Qazaqstan oblysynyń kıeli jerleri».
Kórmede jurt nazaryna usynyla bermeıtin asa qundy qujattarmen tanysýǵa bolady. Sonyń biri - Abylaı hannyń Qytaı ımperatoryna jazǵan hatynyń kóshirmesi. Oblystyq arhıvtiń dırektory Sáýle Málikovanyń aıtýynsha, Abylaı han Tsıanlýnǵa sáıgúlikterdi syıǵa tartyp, usaq maldardy satýǵa ruqsat suraǵan eken. Bul qujat Beıjińniń №1 arhıvinen ákelingen.
«QR Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Merýert Ábýseıitova Parıjde ıtalııalyq qylqalam sheberi Djýzeppe Kastılonıdiń «Qazaqtardyń at syılaýy» atty sýretin kóredi. Ol kezinde saraı sýretshisi bolǵan eken. Osy sýretke Abylaı hannyń syılyǵy negiz bolýy múmkin dep joramaldaımyz», - deıdi Sáýle Málikova.
Kórmege sondaı-aq, tarıhı asa qundy qujattar - Abylaıdy han retinde bekitý patenti, Abylaı han rezıdentsııasynyń jospary, Úkili Ybyraıdyń Bostandyq týy gazetine jazǵan «Abylaıdyń aq úıi» atty óleńiniń túpnusqasy qoıylǵan.
Fotoqujattardan 1894 jyly 11 shildede Petropavl stansasyna Transsibir temirjoly arqyly alǵashqy poıyzdyń kelgenin jáne Petropavl - Kókshetaý temirjolynyń qurylysyn kórýge bolady.
Kórme qarashanyń 15-ine deıin jumys istemek.