SQO-da AITV juqtyrǵandardyń arasynda erlerdiń úlesi basym
Petropavlda da juqtyrylǵan ımmýn tapshylyǵy sındromynan qaıtys bolǵandardy eske alý kúni atap ótilmek. Soltústik Qazaqstan oblysy AITV ınfektsııasynyń profılaktıkasy jónindegi ortalyq dırektory Rınat Ólmesekovtyń aıtýynsha, maqsat - indetten zardap shekken adamdardy qoldaý jáne qoǵam nazaryn taǵy bir márte adamnyń ımmýn tapshylyǵy vırýsyna aýdartyp, onyń barlyǵyn eske salý.
«Adam psıhoaktıvti zattardy ınektsııalyq jolmen qoldanatyndar qataryna jatpasa da, jezókshe bolyp, seks qyzmet kórsetpese de, AITV juqtyrý qaýpi joǵary ekenin umytpaýy tıis. Ol dertti qandaı da bir sebeptermen juqtyryp, ony uzaq ýaqyt boıy bilmeýi múmkin. Adamda AITV bar-joǵyn bilýdiń bir ǵana joly bar - AITV testileýden ótý. Adamnyń juqtyrǵanyn nemese juqtyrmaǵanyn syrtqy túrinen anyqtaý múmkin emes», - deıdi Rınat Ólmesekov.
Qazirgi ýaqytta SQO-da AITV-men ómir súretin 1400-den astam adam esepte tur. Olardyń arasynda erlerdiń úlesi 61,2%, qalǵany – áıelder. Sońǵy eki jarym jylda balalar arasynda AITV ınfektsııasyn juqtyrý tirkelgen joq.
«Búginde oblysta AITV-men ómir súretin adamdardyń 86% antıretrovırýstyq terapııa alady, sońǵy 5 jylda kórsetkish 6,3% ósti. Buǵan ortalyq mamandarynyń patsıenttermen júrgizgen aýqymdy túsindirý jumysy yqpal etedi.
Dıagnoz qoıylǵannan keıin adamdardyń kópshiligi ómirden túńilip, bolashaqtan úmit úzedi. Óıtkeni ınfektsııanyń emdelmeıtindigi, onyń JITS satysyna ótý yqtımaldyǵy joǵary ekenin biledi. Biraq AITV áli de emdelmeıtin aýrý bolǵanymen, antıretrovırýstyq terapııany ýaqytynda bastap, dárigerdiń barlyq nusqaýlaryn oryndaǵan jaǵdaıda ári qaraı uzaq jáne tolyqqandy ómir súre alady. Mundaı patsıentterdiń ómir salty deni saý adamdardyń ómir súrý sapasynan esh aıyrmashylyǵy joq», - deıdi Rınat Ólmesekov.
Mamannyń aıtýynsha, antıretrovırýstyq terapııa AITV-men ómir súretin adamnyń qanyndaǵy vırýstyń kontsentratsııasyn eń tómengi deńgeıge deıin tómendetýge múmkindik beredi. Bul ımmýndyq júıeni qalpyna keltirýge, ınfektsııalarmen kúresýge jáne AITV-nyń tórtinshi klınıkalyq satysy -JITS-tiń damýyna jol bermeıdi.
«Sonyń ishinde terapııa AITV dıagnozy qoıylǵan áıelge saý bala týýǵa múmkindik beredi.
Alaıda, emdeýdiń tıimdi bolýy úshin osy terapııany bastaǵan adam dári-dármekterdi kúndelikti jáne ómir boıy qabyldaýy kerek, dárigerdiń barlyq nusqaýlaryn qatań saqtaýy kerek. Ádette, emdeý rejımi birneshe dári-dármekterdiń jıyntyǵynan turady. Qazaqstanda AITV-ınfektsııasyn emdeýdiń barlyq ádisteri jáne DDU usynǵan preparattardyń negizgi shemalary qoldanylady. 2009 jyldan bastap antıretrovırýsty terapııa tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemi aıasynda tegin júrgiziledi», - deıdi ortalyq dırektory.