SQO-da ádep normasyn buzǵan sheneýnik sógis alýy múmkin
Qyzmettik tekserý materıaldaryna súıensek, Jaqsylyq Esdáýletov tamyz aıynyń sońynda tún jarymynda dámhanalardyń birinde bolǵan. Ol jerde janjal shyǵyp, tártip saqshylaryn shaqyrýǵa týra kelgen. Onymen bolǵan osy aýdan ákiminiń ekinshi orynbasary Smaǵulov bul oqıǵadan keıin óz erkimen jumystan ketkendikten, oǵan qatysty tártiptik is toqtatyldy.
«Polıtsııanyń aǵa ınspektorynyń baıanatynda kórsetilgendeı, Mustafın degen azamattan «Chaıhana» dámhanasynda oǵan qoqan-loqy kórsetken ákimdik qyzmetkerlerine shara qoldaný jaıynda habarlama kelgen. Tergeý barysynda Mustafınniń sózi rastalmady. Onyń joldasy Mustafınniń beınetúsirilim jasaǵanyn aıtqan. Alaıda, ol mas bolǵandyqtan kimderdiń bolǵanyn este saqtamaǵan», - deıdi Memlekettik qyzmet isteri boıynsha departament jetekshisiniń orynbasary Janat Jumabaev.
Dámhana ıeleri ákimdik qyzmetkerleriniń alkogoldi ishimdik ishpegenin aıtqan.
Olardyń aıtýlarynsha, dámhanada múlde araq-sharap satpaıdy. Al Mustafın sol túni dámhanadaǵy bólmege basa-kóktep kirip, onyń ıesine til tıgizgen. Sózge aralasqan Smaǵulovty Mustafın bir uryp, kózildirigin syndyrǵan. Esdáýletov olardy aıyrmaqshy bolǵan.
Esdáýletov pen Smaǵulov medıtsınalyq kýálendirýden tek kelesi kúni ǵana ótken.
Polıtsııa qyzmetkerleriniń aıtýynsha, sol túni aýrýhanada adamnyń qaıtys bolǵany týraly habarlama alǵandyqtan olar ákimdik qyzmetkerlerinen jaýap almaı, asyǵys ketip qalǵan.
«Bul daýdy ýshyqtyrmaý, ári memlekettik qyzmetkerdiń atyna daq túsirmes úshin olar birden medıtsınalyq kýálendirýden ótip, tártip saqshylaryna túsinik berýleri kerek bolǵan. Sol kezde halyqtyń synyna da ushyramas edi. M.Jumabaev aýdany ákiminiń orynbasary, laýazymdy tulǵa - Esdáýletov Etıkalyq kodekste qarastyrylǵan ádep normalaryn buzdy», - deıdi J.Jumabaev.
Esdáýletov óz kinásin moıyndady. Óz áreketin belgilengen tártipti bilmegendigimen túsindirdi.
«Medıtsınalyq kýálendirýden ótý qajettigin bilgende, birden barar edim. Ári sol kúni astymda kóligim boldy. Tańerteń buryn ishki ister organdarynda jumys istegen tanysymmen aqyldasyp edim, ol birden kýálendirýden ótý kerektigin aıtty», - dedi Jaqsylyq Esdáýletov.
Etıka boıynsha keńestiń músheleri 20 jyldyq eńbek ótili bar memlekettik qyzmetkerdiń bul sózine senimsizdik tanytyp, Esdáýletovke sógis jarııalaýdy usyndy.