SQO-da Abaıdyń mereıtoıyna oraı ótetin is-sharalar jospary bekitildi
SQO-da Abaıdyń mereıtoıyna arnalǵan is-sharalar aqpan aıynda resmı túrde bastaý alady. Oblystyq mádenıet, arhıvter jáne qujattama basqarmasynyń málimetinshe, aqpanda S.Muqanov atyndaǵy oblystyq ǵylymı-ámbebap kitaphanada Abaıdyń 175 jyldyǵyna arnalǵan respýblıkalyq konferentsııa ótpek. Budan basqa «Abaı álemi» atty kórme, «Poezııa – til ámirshisi» ádebı keshi josparlanǵan.
Petropavlda naýryzda ótetin dástúrli aqyndar aıtysy respýblıkalyq deńgeıde uıymdastyrylyp, bıyl Abaıdyń qurmetine arnalmaq. Al Nıkolaı Pogodın atyndaǵy oblystyq orys drama teatry óz kórermenderine «Pýt Abaıa» spektakliniń tusaýkeserin usynbaqshy. Balalar arasynda «Uly Abaıdyń murasy» atty oblystyq kórkem shyǵarmashylyq baıqaýy ótedi, onyń qorytyndysy keıin fotoalbom bolyp shyǵarylmaq.
Sáýir aıynda óńir turǵyndary Abaıdyń ómiri jáne shyǵarmashylyǵymen jaqynyraq tanysýǵa múmkindik alady. «Abaı – dana, Abaı – dara» atty jyljymaly kórme uıymdastyrylyp, ol jyl sońyna deıin barlyq aýdandy aralap shyǵady. Mamyr aıynda «Jıdebaı-Bórili» memlekettik tarıhı-mádenı jáne ádebı-memorıaldyq qoryq-mýzeıi Qyzyljar óńirine «Abaıdyń asyl murasy» jyljymaly kórmesimen kelmek.
SQO-daǵy mádenı oryndardyń barlyǵy derlik Abaıǵa arnalǵan is-sharalardy ótkizýge atsalysady. Máselen, Ǵ.Músirepov atyndaǵy balalar-jasóspirimder kitaphanasy Reseıdiń Qorǵan oblysymen online baılanys ornatyp, uly aqynnyń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan konferentsııa ótkizedi. Kúzge taman S.Muqanov atyndaǵy oblystyq qazaq sazdy-drama teatry ózderiniń HHII teatr maýsymyn «Abaı joly» qoıylymymen ashpaq.
Qazan aıynda Reseıdiń Túmen oblysynda Abaı kúnderi uıymdastyrylsa, qarashada «Abaı oqýlary» ótedi dep josparlanǵan.