SQO-da 56 jastaǵy jazasyn óteýshi áıel kolonııada nekesin qıdyrdy

Foto: Фото: СҚО ҚАЖД
<p>PETROPAVL. KAZINFORM &ndash; Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy áıelder kolonııasynda jazasyn óteýshi turmysqa shyǵyp, nekesin qıdyrdy. 56 jastaǵy áıel tek jeti jyldan keıin ǵana bostandyqqa shyqpaq.</p>

Petropavldyq L. esimdi áıel osydan bir jyl buryn 8 jylǵa bas bostandyǵynan aıyryldy. Ol densaýlyqqa qasaqana aýyr zııan keltirgeni úshin jazasyn ótep jatyr. Qazirgi ýaqytta «Eńbek-Qyzyljar» kásipornynda eńbek etedi. Endi 15 jyl azamattyq nekede turǵan bostandyqtaǵy súıiktisimen nekesin zańdastyrdy.

«Kúıeýimniń jasy 52-de. Burynnan tanyspyz, biraq, ókinishke qaraı nekemizdi bostandyqta zańdastyra almadyq. Meniń birinshi kúıeýimnen týǵan eki qyzymdy aıaqqa turǵyzýǵa kómektesti, óz balalaryndaı qarady. Qazir qyzymnyń 7 jastaǵy ulyn, jıendi ósirip jatyr. Ol azyq-túlik dúkenderine taýar jetkizedi. Jer úıde turady, baqsha ustaıdy. Meni kútemin dep aıtty», - deıdi jazasyn óteýshi L.

Er adam telefon arqyly súıiktisine usynys jasaǵan.

«Men, árıne, onyń zańdy jubaıy bolýǵa kelistim, mekeme ákimshiligi meni qoldap, neke qııý rásimin uıymdastyrdy. Qazir men óte baqyttymyn, meni úıde balalarym, nemerelerim jáne kúıeýim asyǵa kútip otyr.

Jasaǵan qylmysyma qatty ókinemin, biraq ómir toqtap qalǵan joq, týystarym men jaqyndarym meni keshiredi dep úmittenemin», - deıdi jazasyn óteýshi.

SQO boıynsha Qylmystyq atqarý júıesi departamentiniń №50 mekemesinde qazir 300-ge jýyq áıel jazasyn ótep jatyr. Olardyń jartysynan kóbiniń otbasy bar.

«Biz sottalǵandardyń osylaısha óz baqytyn taýyp, nekege otyrǵanyn quptaımyz. Bul olarǵa bolashaqqa senimmen qaraýǵa, durys jolǵa túsip, tezirek bostandyqqa shyǵýǵa yntalandyrady. Ári shalys basyp, ómirden túńilgen basqalarǵa úlgi, ár adamǵa ekinshi múmkindik berilýi tıis», - deıdi mekeme qyzmetkerleri.

SQO boıynsha Qylmystyq atqarý júıesi departamenti baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, byltyr óńirde jazasyn óteýshilerdiń 14-i, bıyl 13-i kolonııada nekesin qıdyrdy.


Buǵan deıin SQO-da jyl basynan beri jeti er adam áıeliniń tegin alǵanyn jazǵan edik

Seıchas chıtaıýt