SQO ákimi halyqpen eseptik kezdesýlerdiń nátıjesin shyǵardy
SQO ákimdiginen málim etkendeı, aımaq basshysy Qumar Aqsaqalov aýdandar men okrýg ákimderine turǵyndarǵa máseleler boıynsha tuşymdy jaýap berip, túsindirý jumystaryn júrgizýge tapsyrma berdi.
Óńir basshysynyń aıtýynsha, turǵyndar qajet aqparatty tolyq kólemde ala almaı otyr.
«Jalpy, 2018 jyldyń qorytyndysy boıynsha jergilikti atqarýshy bılik tarapyna kelgen ótinishterdiń azaıǵanyn kórip otyrmyz. Oblystan ortalyq apparatqa, sottarǵa, sondaı-aq aýdandardan oblysqa kelip túsken ótinishterdiń azaıýy baıqalady. Degenmen, turǵyndarǵa bar mán-jaıdy túsindirý kerek. Ol másele bir, eki nemese úsh jylda sheshilýi múmkin. Turǵyndar jergilikti bıliktiń bul máselelermen aınalysyp jatqany týraly bar aqparatty alýlary qajet», - dedi ol.
Oblysta bıyl 622 eseptik kezdesý ótip, 2 myńǵa jýyq ótinish pen usynys kelip tústi. Turǵyndardy negizinen abattandyrý, joldardy jóndeý, aýyz sý jáne áleýmettik nysandardy salý máseleleri tolǵandyrady. 675 suraq nemese 34% baqylaýǵa alyndy. 1326 saýal kezdesý barysynda sheshildi.
Óńir ákimi eń aldymen, halyq kóp turatyn eldi mekenderdiń máseleleri sheshiletinin aıtty.
«Bizde úsh jyldyq bıýdjet bekitilgen. Mysaly, kóp qarjy joldardy jóndeýge qarastyrylǵan. Barlyǵyn esepteı kele, biz adamdar qaı jerde kóp turady, sol jerge qarajat baǵyttaýdy sheshtik», - dedi Q.Aqsaqalov.