Syr óńirinde egin sharýashylyǵyn ártaraptandyrýǵa basymdyq berilip otyr

<p>Syr óńirinde egin sharýashylyǵyn damytý jáne ártaraptandyrý boıynsha keshendi is-sharalar qolǵa alyndy. Bul týraly oblys ákimi Nurlybek Nálibaev Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken brıfıngte habarlady</p>

«Aýyl sharýashylyǵy – óńir ekonomıkasynyń negizgi salasy. Bul salaǵa tartylǵan ınvestıtsııa kólemi ótken jylmen salystyrǵanda 9,4 mlrd teńge bolyp, 36,6 paıyzǵa artty. Aımaqtyń tabıǵı-klımattyq jáne topyraq erekshelikterine saı aýyl sharýashylyǵy salasy tolyǵymen sýarmaly eginshilikke, onyń ishinde kúrish egisine beıimdelgen. Egin naýqanynyń qorytyndysymen ár gektardan 56,5 tsentnerden ónim alynyp, qambaǵa 503 myń tonna kúrish jınaldy. Sý tapshylyǵyna qaramastan, kúrish ónimdiligi boıynsha ótken jylǵy deńgeıdi saqtap qaldyq», – dep baıandady aımaq basshysy.

Oblystyń aýyl sharýashylyǵy salasynyń eksporttyq áleýeti artyp, ótkizý naryǵy keńeıip keledi. Keıingi eki jylda 84 mln AQSh dollarynyń ónimderi eksporttaldy. Eksporttalǵan ónimniń 96 paıyzy – óńdelgen ónim. Sýdy únemdep paıdalaný úshin tamshylatyp, jańbyrlatyp sýarý ádisteriniń qoldaný aıasyn keńeıtýge basymdyq berilip otyr.

«Osy jyly sý únemdeý tehnologııasymen 872 gektarǵa daqyldar egildi. Bul tendentsııany jyl saıyn 1000 gektarǵa arttyramyz. Memleket basshysy bıylǵy Joldaýynda: «Agroǵylymdy damytý jáne eń bastysy, ony aýyl sharýashylyǵynda is júzinde qoldaný úshin sharalar qabyldaý qajet», – degen bolatyn. Aımaqta kúrishtiń, ózge de daqyldardyń jańa sorttaryn shyǵaryp, ónim sapasyn arttyrý úshin Ybyraı Jaqaev atyndaǵy qazaq kúrish sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń qyzmetine basymdyq berýdemiz. Jaqynda Aýyl sharýashylyǵy ǵylym Akademııasymen agroónerkásiptik keshendi ǵylymı jáne ınnovatsııalyq damytý salasyndaǵy yntymaqtastyq kelisimine qol qoıyldy», – dedi Qyzylorda oblysynyń ákimi.

Ónimdiligi joǵary, ósý merzimi qysqa kúrishtiń jańa sorttaryn óndiriske engizý kózdeledi. Ǵalymdar birneshe jańa sortty synaqtan ótkizip jatyr. Nátıjesinde pılottyq jobadaǵy sorttar 10 tsentnerden joǵary ónim berip, 10-15 kún erte pisti. Kelesi jyly da oń kórsetkish saqtalsa, 2025 jyldan bastap jańa sorttar qoldanysqa engizilmek.

Egis alqabyn ártaraptandyrý aldaǵy ýaqytta da jalǵasyn tappaq. 2025 jylǵa qaraı kúrish alqaby 89 myń gektardan 80 myń gektarǵa deıin qysqartylady. Onyń ornyna sýdy az qajet etetin daqyldardyń egis kólemi 8,7 myń gektarǵa ulǵaıtylady. Atap aıtqanda, maıly daqyldar alqaby 13 paıyzǵa, malazyqtyq daqyldar alqaby 8 paıyzǵa, kartop, kókónis, baqsha daqyldary alqaby 0,5 paıyzǵa, basqa dándi daqyldar egisi 21 paıyzǵa artady.